Saksamaa valitsus võttis aastatel 2020-2022 vastuseks koroonaviiruse pandeemiale ja Ukraina sõjale erakorralisi laene kokku ligi 300 miljardi euro ulatuses, peatades samal ajal valitsuse laenuvõtmist piirava võlapiduri.

Võlapidur lubab riigieelarve puudujäägil ulatuda kuni 0,35 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Reeglid peatati 2020. aastal pandeemia tõttu, ja pidid jõustuma uuesti eelmisel aastal. Kuna aga Saksamaal on eelarvekriis, kuulutas valitsus ka selle aasta tagasiulatuvalt kriisiaastaks.

Rahandusminister Lindner näeb võlapiduri muutmata jätmises rahalist manööverdamisruumi. Sealt tekiks miljardeid, mis aitavad Saksamaal pärast Bundeswehri eriprogrammi lõppu jõuda NATO eesmärgini ehk kulutada kaitsele vähemelt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris asutas Saksamaa moodsate relvade ostmiseks 100 miljardi euro suuruse erifondi. Samuti lubati saavutada seesama kahe-protsendiline NATO eesmärk.

Saksamaa valitsus koostab praegu 2025. aasta eelarvet ja finantsplaani kuni 2028. aastani.

2028. aastat peetakse eriti keeruliseks, kuna erifondi reservid saavad otsa ning NATO kulunormi täitmiseks on tavalisse kaitse-eelarvesse tõenäoliselt vaja veel 20–25 miljardit eurot.

See poleks esimene kord, kui valitsus pikendab kriisilaenu tagasimakseid, et luua uut kulutamisruumi.

Taktikat kasutati ka 2022. aastal, kui liideti kolme aasta kriisilaenude tagasimaksed ning määrati tagasimakse perioodiks 31 aastat ehk aega on kuni aastani 2058.

See andis valitsusele lisamarginaali mitu miljardit eurot aastas, kuna vanemate kriisilaenude tagasimaksmine oleks alanud varem ja planeeritud lühemale perioodile.

Medali teine külg on aga see, et kaitsevõime tugevdamiseks kaalub valitsus ka sotsiaalkulutuste kärpimist. Lindner sooviks sotsiaalkulutused kolmeks aastaks külmutada.

Korralik ja kindel pension on aga sakslastele tähtsam kui riigikaitse või sõda Ukrainas. Mistõttu on sellele plaanile riigis suur vastuseis.

Roheliste erakonna parlamendiliige Robert Habeck hoiatas ajalehele Frankfurter Allgemeine antud intervjuus, et idee, lammutada heaoluühiskond, kuna sõjavägi vajab raha, on saatuslik. Demokraatia satub surve alla, inimesed pöörduvad riigist, ühiskond polariseerub. Sotsiaalkulutused on vajalikud riigi kooshoidmiseks, ütles Habeck.

Sotsiaalkulud on aga sõjalistest kaugelt üle. Need on 127,3 miljardit eurot aastas ehk 26,7 protsenti eelarve kogukuludest. Seevastu veidi alla 52 miljardi euro suurune kaitse-eelarve ulatub vaid 10,9 protsendini.