Vähenenud töövõimega inimeste osakaalu kasv peatus

Kui enne töövõime reformi kümmekond aastat tagasi kasvas töövõime kaotusega inimeste osakaal ühiskonnas pidevalt, siis praeguseks on vähenenud töövõimega inimeste arv stabiliseerunud, ütles töötukassa esindaja.
Kui 2022. aastal esitati töötukassale pea 50 000 töövõime hindamise taotlust ning sama palju tehti ka ekspertiise ja töövõime hindamise otsuseid, siis eelmisel aastal oli seesuguseid otsuseid ligi 49 000.
Töötukassa juhatuse liige Sirlis Sõmer-Kull ütles, et taotluste ja otsuste arv on viimastel aastatel püsinud samal tasemel.
"Tööealistel inimestel, kellel on tervisest tulenevad takistused, mis on pikaajalised, nad ei saa kõiki tegevusi teha ja saavad taotleda töövõime hindamist, siis neid on hinnanguliselt 11 protsenti tööealisest elanikkonnast ehk siis vanuses 16 kuni vanaduspenisoniiga. Enne reformi, aastatel 2011-2013 kasvas töövõime kaotusega inimeste osakaal ja see oli ka üks reformi mõte – tuua need inimesed tagasi tööturule, et meil ei kasvaks pidevalt nende inimeste hulk," rääkis Sõmer-Kull.
Statistikaameti andmetel tehti eelmisel aastal Eestis kokku ligi 49 000 töövõime hindamise otsust. Esitatud taotluste põhjal määrati eelmisel aastal 46,6 protsendile osaline töövõime ja umbes 25 protsendile puuduv töövõime. Töövõime vähenemist ei esinenud ligi ligi veerandil taotlejatest.
Sarnane trend on iseloomulik viimasele kolmele-neljale aastale, tõdes Sõmer-Kull: "Reformi algusaastatel on need osakaalud olnud teised - näiteks on olnud töövõimelisemaid pisut vähem, aga nüüd metoodika toimib ja terviseandmed on paremad, mille pealt otsuseid tehakse ja see jaotus on jah, umbes selline."
Osalise või puuduva töövõimega on mõningatel elualadel siiski võimalik töötada ka täiskoormusega, ütles Sõmer-Kull, kuid sellised inimesed võivad kiiremini väsida või vajada aega tervise taastumiseks ja hoidmiseks.
Andmest torkab silma ka nn Lõuna-Eesti fenomen. Näiteks Võrumaal, kus tehti eelmisel aastal kokku veidi üle 2200 töövõime hindamise otsuse, määrati osaline töövõime veidi rohkem kui tuhandele ja puuduv töövõime 700 inimesele. Sõmer-Kull märkis, et kui keskmiselt moodustavad vähenenud töövõimega inimesed tööealisest elanikkonnast 11 protsenti, siis Kagu-Eestis on neid peaaegu viiendik elanikest.
Põhjustena tõi töötukassa esindaja välja demograafia ja tööturu olukorra. "Seal on vanem elanikkond. Üldiselt taotlevad töövõime hindamist eakamad inimesed, sest terviseprobleemid, kroonilised haigused ja muu selline löövad rohkem välja pärast 40. eluaastat. Kui vaatame ka täna registreeritud töötuse määra maakondades, siis näiteks Valgamaal on see 10,2 protsenti, aga kõrval Viljandimaal on 6,1 protsenti. Kuna Kagu-Eesti piirkonnas on haja-asustus ja vähem tööalaseid valikuid, siis inimesed lihtsalt taotlevad ja neile on töövõime toetus oluline sissetulek erinevalt nendest Eesti piirkondadest, kus inimesed saavad kõrgemat palka ja töövõimalused on suuremad - siis nad mõnikord jätavad ka töövõime hindamise taotlemata," rääkis Sõmer-Kull.
Toimetaja: Mait Ots