Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna projektijuht Jana Bruns selgitas, et 39 protsenti on kogenud vaimset, 13 protsenti füüsilist (sh ähvardamist) ja üheksa protsenti seksuaalset vägivalda.

Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored naised vanuses 18–29 ja kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 eluaastat).

"29 protsenti naistest on tundnud, et partner alavääristab, alandab või sõimab neid, kas omavahel olles või teiste inimeste ees. 23 protsenti ütleb, et partner on saanud nende peale vihaseks või hakanud neid põhjuseta truudusetuses kahtlustama, kui nad on rääkinud teise mehe või naisega," selgitas Bruns. Ta lisas, et 19 protsenti naistest on paarisuhtes kogenud käitumist, mis neid ehmatab või hirmutab, näiteks on nende peale karjutud või nende juuresolekul asju lõhutud. 

Mõnevõrra vähem ehk 16 protsenti vastanutest ütles, et partner on piiranud nende kohtumisi sõpradega või takistanud hobide või muude tegevustega tegelemist. Vastanutest 13 protsendi sõnul on partner kontrollinud seda, kus nad käivad, ehk jälginud neid GPS-i, telefoni või sotsiaalvõrgustike kaudu.

Olgugi, et enim tajuvad naised paarisuhtes vaimset vägivalda, on ka neid, kes on kogenud füüsilist vägivalda. Naistest 16 protsenti ütleb, et neid on sihilikult lükatud, tõugatud või juustest tõmmatud nii, et see on teinud neile haiget või hirmutanud. Vastanutest 13 protsenti tõdeb, et neid on sihilikult millegagi visatud või lahtise käega löödud ja see on teinud neile haiget või hirmutanud, ning 12 protsenti on tundnud hirmu, sest neile on ähvardatud halba teha.

Suhteuuringu projektijuht selgitas, et 58 protsenti naistest, kes on kannatanud füüsilise või seksuaalse vägivalla all, on saanud endise partneri käitumise tõttu ka vigastada.

"Praeguses suhtes on vigastusi saanud 47 protsenti vägivalla all kannatanud naistest," ütles ta ja lisas, et 22 protsenti naistest, kelle suhtes praegune partner on vägivaldne olnud, tundsid, et nende elu on ohus. Endise partneri rünnaku puhul on see protsent 38.

Praeguses suhtes füüsilist vägivalda kogenute seas on 29 protsenti neid, kes on kogenud seda ühe korra ja 41 protsenti neid, kes on seda kogenud mitu korda. Neid, kes on füüsilist vägivalda kogenud eelmises suhtes ühe korra, on 15 protsenti, ja neid, kes rohkem kui ühe korra, 60 protsenti.

Alkohol on suur mõjutaja

Paarisuhtevägivalda kogenud naistest 80 protsenti ütleb, et ründaja oli partner, kellega nad enam suhtes ei ole.

"See on selge signaal, et vägivaldsest suhtest eelistatakse lahkuda," selgitas Bruns ja lisas, et valdav enamus neist, kelle suhtes eelmine partner vägivallatses,  koges seda ainult ühe endise partneri poolt (94 protsenti). Mitu vägivaldset endist partnerit oli olnud kuuel protsendil vastanud naistest.

Selgub ka, et haavatavamad on madalama haridustasemega naised.

"Nendest, kellel on kõrgharidus, on paarisuhtevägivalda kogenud 38 protsenti. Nendest, kellel põhiharidus, lausa kümme protsenti enam – 48 protsenti," ütles Bruns. Rohkem kogevad vägivalda ka need naised, kes on töötud (52 protsenti), töötavad naised kogevad vägivalda mõnevõrra vähem (42 protsenti).

Suhete dünaamikat mõjutab tugevalt ka alkohol. "Pea pooled juhtumitest ehk 44 protsenti leiavad aset siis, kui naise partner on tarvitanud alkoholi," ütles projektijuht.

Üle poole neist naistest (56 protsenti), kes on viimase viie aasta jooksul kogenud paarisuhtevägivalda, on sellest ka kedagi teavitanud.

"Kui vägivallast räägitakse, siis enamasti ikkagi lähedastele inimestele. Ametlikke instantse, näiteks sotsiaaltöötajaid, politseid, naiste varjupaiku või religioosseid asutusi teavitatakse harva (kaks kuni kuus protsenti). Politseisse mitteteatamise põhjuseks tuuakse enamasti, et juhtum ei olnud piisavalt tõsine või öeldakse, et tegemist on peresisese asjaga," ütles Bruns.

Veebruari alguses teatas statistikaamet, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 33 protsenti meestest ehk iga kolmas Eesti mees.