Äsja valmis sotsiaalministeeriumis eelnõu, millega külmutataks pensionite tulumaksuvaba osa senisel tasemel ehk 776 euro juures. See pole uudis, sest samasugust piiri kirjeldati juba eelnõu esimeses, kuu aega tagasi avaldatud versioonis.

Küll aga on vahepeal muutunud rahandusministeeriumi arvutustele toetuv mõjuhinnang. Märtsi alguses paistis, et riik hoiab muudatusega järgmisel aastal kokku 22 miljonit eurot ja ülejärgmisel aastal 46 miljonit eurot. Värske seletuskirja järgi on kokkuhoid tuleval aastal 17 miljonit ja ülejärgmisel aastal 36 miljonit eurot.

Asi on selles, et esimeses arvutuses toetus rahandusministeerium oma suvisele majandusprognoosile. Teise arvutuse tegemisel võeti aluseks 4. aprillil avalikuks saav kevadprognoos.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene ütles ERR-ile, et pensioni kasvutempo hinnati uues prognoosis allapoole.

"Näiteks 2025. aasta keskmine vanaduspension oli suveprognoosis 829 eurot. Nüüd kevadprognoosis on see 10 eurot väiksem ehk 819 eurot," sõnas Tuvikene.

Palgakasv tuleb oodatust aeglasem

Pensionitõusu hindas rahandusministeerium allapoole ka järgnevatel aastatel.

Pensionindeksi arvutamisel võtab riik 20 protsendi ulatuses arvesse tarbijahinnaindeksi muutust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu laekumise muutust. Ehk kui hinnad ja palgad tõusevad vähem, kerkivad pensionid aeglasemalt.

See toob välja ka suvise ja kevadise majandusprognoosi vahe.

"Kevadprognoosis me korrigeerisime allapoole tööturu näitajaid, mis mõjutas ka sotsiaalmaksu ja pensioniindeksit kogu prognoosi perioodil," selgitas Tuvikene.

Kui suvise majandusprognoosi järgi peaks keskmine palk tänavu kasvama 6,6 protsenti ja järgmisel aastal 5,3 protsenti, siis värske prognoos lubab sel aastal täpselt kuus ja järgmisel aastal 5,1 protsenti palgalisa.

"Eelmise aasta lõpu majandussurutis oli sügavam, kui me suveprognoosis ootasime ja majanduse taastumine lükkus edasi. Selle pärast sai allapoole korrigeeritud tööturu näitajaid," ütles Tuvikene.

Selle aasta kokkuvõttes näeme ilmselt veel majanduslangust

Ehk tööturunäitajaid ei arvutata vaakumis. Need on seotud majanduse üldise käekäiguga aga ka riigi sisendiga.

"Näiteks RES-is olid mitmed meetmed, millega tõsteti palka. See jälle mõjub positiivselt tööturu näitajatele võrreldes suveprognoosiga," ütles Tuvikene.

Sellest võib järeldada, et keskmist palka ja tööhõivet tõmbab allapoole arvutuse teine pool ehk majanduse üldine käekäik.

Margus Tuvikene ei teinud saladust, et värske prognoos on suvisest negatiivsem ja sarnane Eesti Panga hiljutise prognoosiga. Täpseid numbreid näeb Tuvikese kinnitusel neljapäeval, kui ministeerium uut prognoosi avalikkusele tutvustab.

"Me vist ootame sarnaselt Eesti Pangaga, et taastumine algab selle aasta teisest poolest, aga käesoleval aastal see kasv veel plussi ei jõua," ütles Tuvikene.

Läinud suvel prognoosis rahandusministeerium, et majandus saab jalad alla oluliselt varem. Selleks aastaks prognoositi juba 2,7-protsendist majandustõusu ja järgmiseks aastaks kolmeprotsendist majandustõusu.

Reaalsus hakkas ennast näitama üsna kiiresti. Läinud aastal langes majandus oodatud kahe protsendi asemel kolm protsenti ja Eesti Pank, mis avaldab prognoose rahandusministeeriumist väiksemate vahedega, reageeris sellele ka oma hinnangutes.

Selleks aastaks ennustab Eesti Pank veel 0,6-protsendilist majanduslangust, mis asendub järgmisel aastal 3,2-protsendilise majandustõusuga.

Makse laekub loodetust vähem

Numbrid, mille rahandusministeerium 4. aprillil avaldab, on oluline sisend valitsusele. Nende järgi näevad poliitikud, kas selle aasta eelarve tuleb kokku ja kas järgmise aasta eelarvesse on mõtet lisataotlusi kirjutada. Lihtsustatult võib mõlemale küsimusele eitavalt vastata.

"Maksulaekumine kokku tuleb madalam kui suveprognoosis," sõnas Tuvikene. "See sõltub otseselt makromajanduse prognoosist ehk maksud tavaliselt teises suunas ei liigu."

Kui palju väiksemat maksulaekumist rahandusministeerium selleks aastaks prognoosib, näeb Tuvikese sõnul neljapäeva hommikul.

Samas viitas Tuvikene ka, et riigieelarve baasseaduses ja Euroopa Liidu reeglites lubatud kolmprotsendilise eelarvemiinuse sisse Eesti sel aastal tõenäoliselt ei mahu.

Valitsuse seniste plaanide järgi ei tohiks tänavune nominaalne eelarvemiinus paisuda suuremaks kui 2,9 protsenti. Järgmisel aastal peaks see vähenema 1,9 protsendile ja ülejärgmisel aastal 1,5 protsendile.

Tuvikene: järgmine aasta on kohe käes

Tuvikene ütles, et lisaks tavalisele majandusprognoosile, milles arvestatakse ainult vastuvõetud seaduste mõjusid, koostasid nad ka kehtiva riigieelarve strateegiaga arvestatava prognoosi.

"Kui me kõik RES-i meetmed rakendame, siis hakkab positsioon liikuma tasakaalu suunas. Ta jääb küll prognoosiperioodil miinusesse, aga kindlasti allapoole miinus kolme," sõnas Tuvikene.

Seda öeldes pani Tuvikene rõhu sõnale "kui". "Vastasel juhul meil võlakoormus kasvab ülekäte ja me hakkame suuri intressikulusid maksma. Seal [RES-is toim] on mitu suurt asja, mis on veel seadustamata. Kõige suurem on see laiapindse riigikaitse maks näiteks. Järgmine aasta on juba kohe käes," ütles Tuvikene.

Sellest, kui suur auk ootab ees 2025. aasta eelarves, on ajakirjandus sügisest saati kirjutanud. Päris uuest maksust loobumine paisutaks auku võrreldes eelarvestrateegiaga 430 miljoni euro võrra. Töötuskindlustusmakse reformi ärajätmine lisab sinna 114 miljonit eurot ja taastuvenergiatasu reformist loobumine 60 miljonit eurot.

Väiksemaid miinuseid pudeneb mitmest kohast. Nii näiteks pole kindel, kas keskkonnatasude tõus toob riigikassasse ikka oodatud 70 lisamiljonit ja kas trahvimäärade tõstmine annab oodatud 15 miljonit. Hiljuti avaldatud eelnõu järgi prognoosib siseministeerium trahvidest pigem kolme miljonit lisaeurot.

Ametnikud on kahelnud ka selles, kas mitu kuud veetud nulleelarve projekt toob ikka 200 miljoni euro jagu kokkuhoidu. See kõik tähendab, et oodatust kehvem maksulaekumine kasvatab juba üsna suureks kärisenud auku.

Tuvikene ütles, et riigieelarve vaates tuleks ikkagi pingutada.

"See oleks kõige positiivsem stsenaarium praegusel juhul, kui need kõik RES-i meetmed saaks ellu viia," sõnas Tuvikene.