Eelmise nädala reedel, kui värske majandusprognoosiga varustatud koalitsioonipartnerid taas järgmise aasta riigieelarvet arutasid, vaadati otsa keerulisele ülesandele. Kui valitsus ei paku tulevaks aastaks välja uusi, seni veel saladuses hoitud maksutõuse, tuleb leida poole miljardi kuni miljardi euro jagu kärpekohti.

Eesti 200 juht, välisminister Margus Tsahkna ütles, et abi võiks olla nii-öelda katuskärpest. "See peab olema poliitiline otsus. Antakse mingi selge protsent nii-öelda üle välja. Ja see on siis ministri ja ministeeriumi otsus, kust võtta," rääkis Tsahkna ja lisas, et tema juhitud välisministeeriumis otsustati eelmisel aastal viis protsenti töökohtadest koondada. Nii ei läinud tema sõnul kõigis ministeeriumites.

"Loota, et keerulises olukorras tuleks ministeeriumid välja mingite võimalike kärbetega, millel oleks ka mingisugune eelarveline mõju, siis me nägime eelmisel aastal, et seda ei juhtu. Nii et kui kärbe teha, siis tõesti leppida [protsent - toim.] kokku ja see kärbe ka tuleb," sõnas Tsahkna. "Muidu seda lihtsalt ei tule."

Pensionite kallale siiski ei kiputa

Peaminister Kaja Kallas (RE) rääkis ERR-ile, et võimalik katuskärbe, mis hoiaks kokku vajalikud 900 miljonit eurot, võtaks igast valdkonnast seitse protsenti. Sotsiaaldemokraatide juht, siseminister Lauri Läänemets usub, et üldises kärpeprotsendis oleks keeruline kokku leppida.

"Sest ma ei kujuta ette, et sotsiaaldemokraadid oleks nõus pensionite kärpimisega või tervishoius kulude vähendamisega olukorras, kus meil on sealt juba 150 miljonit puudu," sõnas Läänemets.

Seda, et kokkuhoidu ei tohiks otsida pensionite arvelt, rõhutas ka Margus Tsahkna. Aga kui kokkuhoiukohti on vähem, siis tuleb iga kärbe selle võrra suurem.

"Meil ei ole võimalik seda kokkuhoidu teha ilma, et kannataks mingid riiklikud teenused," sõnas Läänemets. "Ma kujutan ette, et kui me paneme näiteks siseturvalisuse peale mingi arvestatava kärpeprotsendi, siis me räägime sellest, et politseinikku pole enam mõtet oodata, sest teda lihtsalt ei ole," ütles Läänemets.

Maksutõusudes ei nähta kokkulepet tulemas

Läänemetsa sõnul ei tohiks valitsus maha matta ka mõtet riigikassasse lisatulusid hankida. "Jah, see on ebamugav ja see on paljudele raske," lisas Läänemets.

Senise tava järgi peaks riigikogu järgmisel aastal jõustuvad maksumuudatused enne suvepuhkusele minekut ära otsustama. Kaja Kallas tõdeb, et seda enam teha ei jõua.

"Kõige olulisem on, et poliitilist kokkulepet pole, keda maksutõusud kõige rohkem mõjutavad," selgitas Kallas. "Need jooned üldiselt niimoodi lähevad, et meie valik oleks pigem tarbimist maksustada, sotside valik on pigem tulu maksustada."

Ka Läänemets ei usu, et valitsus peagi uue maksueelnõuga välja tuleks. "Meie lootus on, et me suudame selles loogikas kokku leppida, mis tagab riigi toimimise."

Nii näiteks loodavad sotsiaaldemokraadid tänini, et järgmisel aastal leiab riik lisaraha nii õpetajate, päästjate kui ka politseinike palgatõusuks. Kallas ütles, et sissetulekud tõusevad tänu maksuküüru kaotamisele. Täiendavaid palgatõuse avalikus sektoris tema hinnangul oodata pole.

"Reformierakonna nägemus on, et raha ei ole ja Eesti riigis järgmistel aastatel enam midagi ei tehta," sõnas Läänemets. "Sotsiaaldemokraatide nägemus on, et me peame tegema."

Kultuuriga tegelevaid sihtasutusi hoiab kärpe eest inimeste võimalik pahameel

Siiski keerlevad viimase aja arutelud rohkem kärbete ümber. Nii näiteks usutakse valitsuses, et viimane aeg on anda kokkuhoiueesmärgid ka riigi sihtasutustele.

Eestis on üle 60 sihtasutuse alates teaduskeskusest Ahhaa ja lõpetades Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Sinna vahele mahuvad veel näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutus ning Kaitseuuringute Keskus.

Kõige rohkem sihtasutusi on kultuuriministeeriumi vastutusalas. Kallase sõnul on valitsuses arutatud ka mõtet kultuuriga seotud sihtasutused kärpeülesandest välja jätta.

"Sest kultuuris need kulud ei ole nii suured, aga kogumis oleks sellest pahameel võib-olla suurem," sõnas Kallas.

Läänemets ütles, et kultuurivaldkonna sihtasutustelt poleks mõistlik protsendikärbet nõuda. "Enne peaks siin olema mingi analüüs," ütles Läänemets ja lisas, et kultuurist peavad osa saama kõik inimesed. "Kui selle tulemusena väiksema sissetulekuga inimeste jaoks muutub teatris käimine kättesaamatuks, siis muutub osa Eesti inimeste jaoks kultuur kättesaamatuks," selgitas ta.

Riigikaitsekulud võivad automaatselt väheneda

Lihtsam pole ka küsimus, mis saab tuleva aasta riigikaitsekuludest. Riigi eelarvestrateegia järgi peaks tuleva aasta riigikaitsekulud olema 3,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk enam kui 1,3 miljardit eurot.

Kuna värske majandusprognoosi järgi nihkub majandustõusu algus edasi, muutub ka protsendiarvutus nii, et järgmisel aastal läheks kaitsekuludesse plaanitust 60 miljonit eurot vähem.

Nüüd peavad poliitikud otsustama, kas hoida kinni protsendikokkuleppest või kaitsevaldkonnas loodetud summadest. "Ma arvan, et me vaatamegi augustis viimase prognoosi pealt ja langetame poliitilised otsused. Kaitsest me ei tohi võtta raha ära tegelikult," sõnas Tsahkna.

Tsahkna erakonnakaaslane, riigikogu riigikaitsekomisjoni juht Kalev Stoicescu juhtis tähelepanu, et seni on poliitiline kokkulepe puudutanud just protsenti, mitte konkreetset summat.

"Kui SKT väheneb, siis tegelikult peab riik üle vaatama ka kõik teised kulutused, mitte ainult kaitse-eelarve," rääkis Stoicescu ja märkis, et seniste kärpeülesannetega riigikaitset puudutatud ei ole. "Loomulikult me proovime kaitse-eelarvet kaitsta nii palju kui võimalik, aga veelkord, meil ei ole kokkulepet nominaalis, vaid protsendina SKT-st."

Kaja Kallase sõnul pole kaitse-eelarve tulevikku veel arutatud. "Igal juhul peame me praegu riigikaitsesse investeerima, sest meil on kõige keerulisem julgeolekuolukord 30 aasta jooksul. Aga tõsi on see, et eelarves on ka väga suur surve," sõnas Kallas.

Lauri Läänemets rõhutas, et riigikaitses ja siseturvalisuses sammu tagasi astuda ei tohi. "See võib saada meile kõigile ühel hetkel saatuslikuks," ütles Läänemets.