Võrklaev teeb ettepaneku tuleval aastal veel rohkem laenu võtta
Rahandusminister Mart Võrklaev viib neljapäeval valitsusse ettepaneku lubada tuleval aastal seni plaanitust mitusada miljonit eurot suuremat eelarvemiinust. Mai alguses plaanib minister valitsuses tutvustada ka kauaoodatud kärpeplaani.
Sügisel leppis valitsus riigieelarve strateegias kokku, et 2025. aastal peaks riigieelarve nominaalne puudujääk vähenema 1,9 protsendile SKP-st. Hiljuti tuli rahandusministeerium välja oma kevadise majandusprognoosiga, kus märgiti, et kui riik teeb ära kõik maksu- ja kokkuhoiumeetmed, mis sügisel kokku lepiti, on meie eelarvemiinus tuleval aastal 2,6 protsenti SKP-st.
Neljapäeval võtab valitsus tõenäoliselt vastu stabiilsusprogrammi – lihtsustatult dokumendi, milles näitame Euroopa Komisjonile, kuidas me oma rahaasjadega joone peal oleme. Ja seal seisab, et järgmise aasta miinus on 3 protsenti SKP-st. See tähendab siis rahaliselt rohkem kui 400 miljonit suuremat laenu. Millest selline poliitikamuutus?
Vahepeal on rahandusministeerium koostanud värske majandusprognoosi. Ja me näeme, et majanduskasv, mida me eelmisel sügisel lootsime, tuleb natukene aeglasemalt. Sellevõrra laekub meile ka vähem maksutulusid. Ja kui meile laekub vähem maksutulusid, siis on ka meie eelarvedefitsiit suurem.
Meil oli riigieelarve strateegias kokku lepitud ka laiapindse julgeolekumaksu tegemine kuskil 400 miljonit, et katta täiendavaid kaitsekulusid. Aga mitte ainult kaitsekulusid, vaid me peame panustama ka sotsiaalsesse kaitsesse, et olla kriisideks valmis.
Selle me oleme edasi lükanud vähemalt aasta, sest majanduse taastumine on olnud aeglasem. Ja kui me võtaks majandusest nii palju raha välja, siis läheks majandusel kehvemini.
Ma olen nii teilt kui teistelt ministritelt alates läinud sügisest küsinud, kas ja millal tehakse poliitiline otsus muuta 1,9 protsendi eesmärki. Pärast kevadprognoosi tutvustamist öeldi, et sellist poliitilist otsust ei ole tehtud. Mõned ministrid arvasid, et seda ka ei peaks tegema. Kas ma saan õigesti aru, et nüüd on see otsus tehtud ja valitsuse siht on vähem ambitsioonikas?
Poliitiline otsus on siis tehtud, kui me homme (neljapäeval - toim.) stabiilsusprogrammi valitsuses vastu võtame. Tegelikult me praegu räägime asjast, mida valitsus ei ole veel arutanud. See on valitsusse edastatud.
Kevadprognoosis ütles rahandusministeerium, et kui me kõik riigieelarve strateegias pakutu ära teeme, siis järgmise aasta puudujääk on 2,6 protsenti SKP-st. Miks võetakse nüüd sihiks 3 protsenti SKP-st?
Riigieelarve strateegias on meil planeeritud need 400 miljonit laiapindse julgeoleku maksu.
Ehk põhjus on, et kuna seda järgmisel aastal ei tehta, siis on ka ambitsioon teine?
Täpselt. See on üks põhjustest, sest kui me selle maksu 2025. aastal teeksime, lööks see liiga tugevalt majandust.
Vaatasin stabiilsusprogrammi ka põhjalikumalt sisse. Ja ma näen, et Euroopa Komisjonile teatame me endiselt, et plaanime järgmisel aastal jõustada laiapindse julgeoleku maksu (430 miljonit), magustatud jookide maksu (25 miljonit), teha ära taastuvenergiatasude reformi (62 miljonit) ja sotsiaalmaksu erijuhtumite reformi (116 miljonit). Kokku teeks see 633 miljonit eurot täiendavaid tulusid. Aga kõigi nende asjade kohta on poliitikud öelnud, et neid järgmisel aastal tegelikult teha ei saa.
Kui me neid asju, mis sa lugesid, selliste tegevustega katta ei suuda, siis me peame leidma muid alternatiive. Praegu me olemegi leppinud koalitsioonipartneritega kokku, et mina valmistan ette alternatiivset lahendust, mida ma osaliselt olen juba pakkunud selle 400-miljonilise maksumuudatuse katteks. Ehk ma olen pakkunud erinevaid kokkuhoiumeetmeid.
Tegelen sellega edasi, pakun need välja ja arutame. Soov ja plaan on jõuda miinus kolmeni. See on äärmiselt keeruline, sest prognoos praegu näitab puudujääki ju üle viie protsendi SKT-st. Me peame seda parandama üle kahe protsendi võrra.
Suurusjärgus räägime ikkagi miljardist, mis ulatuses meil oleks vaja eelarvepositsiooni parandada. Osa asju on juba töös, aga tegelikult tuleb märkimisväärselt neid katteallikaid juurde leida. Eeskätt ma näen, et need peaksid tulema kokkuhoiust, aga kindlasti puudutab see sellisel juhul ka erinevaid teenuseid, mida riik pakub.
Ajakirjanikud on proovinud teie käest pidevalt küsida, millega need järgmiseks aastaks plaanitud tulud asendada. Teie olete järjepidevalt kinnitanud, et lisaks neile maksudele, mis on riigikogus töös, täiendavaid makse ei tule. Kui täiendavaid makse ei tule, siis peab tulema täiendav kokkuhoid. See tähendab siis 600-700 miljoni euro eest seni väljaütlemata kokkuhoiukohti?
See summa ilmselt on natukene väiksem, kui sa praegu nimetasid, aga mitte oluliselt.
Miks ta väiksem on?
Me hetkel rahandusministeeriumis tegeleme selle raami kokkupanemisega, et siis koalitsioonipartneritega seda arutada. Ma detailis ei saa seda enne raadioeetris arutada, kui me oleme rääkinud sellest koalitsioonipartneritega.
Aga viimasel kohtumisel, kus me riigieelarve strateegia plaane arutasime, sellise ülesande ma endale võtsin ja selle ma ka välja pakun.
Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu peaks riigikogu kätte minema millalgi septembri lõpus. Kui valitsus otsustab näiteks augustis, et kõik haldusalad kärbivad viis kuni seitse protsenti, siis kas need poolteist kuud, mis jäävad septembri lõpuni, on piisav aeg, et sellises mahus kärpeid ühiskonnas läbi arutada?
Me ilmselt peame ikkagi selle otsuse, et me seda kokkuhoidu tegema läheme – ja ega meil väga palju muid variante pole – vähemalt valitsusliikmete tasemel mõnevõrra varem. Ja siis, kui eelarve riigikogu menetlusse läheb, on eeltöö selleks juba nii-öelda tehtud.
See on põhjus, miks me arutame praktiliselt igakuiselt riigieelarve plaane, et olla nii-öelda ree peal.
Proovime kokkuleppele jõuda ja siis, kui on juba august, september, siis kirjutame need numbrid eelarvesse, ja saame selle esitada riigikogule.
Millal peaks minema see sisend ministeeriumitele, et vaadake nüüd oma teenuseid ja otsustage, millise teenuse arvelt näiteks sada miljonit eurot kokku hoida?
Mida varem, seda parem. Aga selge on see, et see töö on äärmiselt keeruline, sest need on väga suured summad. Ja neid summasid lihtsalt ei ole võimalik kokku hoida nii, nagu opositsioonipoliitikute suust kõlab, et laske ametnikud lahti ja raha tuleb. Tegevuskulusid on võimalik kokku hoida, aga sealt ei tule neid sadu miljoneid.
Ehk mina esitan plaani, mis me oleme kokku leppinud, koalitsioonipartneritele õige pea aruteluks. Saame jälle kokku, räägime. Mida varem need selgeks saavad, seda parem.
Juunis läheb kogu Eesti tasapisi puhkusele. Millal peaks see sisend jõudma ministeeriumitesse? Kohe-kohe on käes mai.
Esimesel võimalusel, kui on poliitiline kokkulepe saavutatud. Mai alguses saame jälle koalitsioonipartneritega kokku, ja see ongi selline töökoosolek, kus me arutame minu välja pakutud võimalikke lahendusi, mis on minul palutud ette valmistada.
Ehk siis mai alguseks teil on enda peas ja paberil see pakett olemas, et kust ja kui palju?
Minu peas on see juba praegu olemas, aga mai alguseks on ta küps selleks, et arutada seda ka koalitsioonipartneritega.
Kas ühest kohast rohkem ja teisest kohast vähem kärpida või tuleb katuskärbe?
Seda, kuidas me täpselt läheme, peame arutama ikkagi koalitsioonipartneritega.
Margus Tsahkna ütleb avalikult, et teist varianti kui katuskärbe ei ole. Inimesed ministeeriumites ei ole valmis selleks, et pakkuge nüüd ise välja, kust te leiate vähem või rohkem kärpekohti.
Selline oli enam-vähem lähteülesanne, mis me kokku leppisime, et ma selle välja pakun. Selles me koos leppisime kokku ja sellega ma välja toon.
Nagu alati, tekib töö käigus teatud nüansse, mida me peamegi koalitsioonipartneritega arutama enne, kui mina saan need avalikult välja öelda.
Selge! Ehk siis põhimõtteline kokkulepe oli, et teeme katuskärpe, aga kuskilt ikkagi peab tegema mingisuguseid erandeid?
See, kas on vaja teha erisusi või mitte, seda me arutame koalitsioonipartneritega.
Teie ei tahaks erisusi teha?
Poliitikas me peame tegema ikkagi kokkulepped. Mina näen, et see ülesanne, mis on vaja ära teha, ehk päris märkimisväärselt kokku hoida, on tegelikult tehtav. Aga see eeldab päris palju poliitilist julgust.
Teisalt, riigieelarve olukord meile väga palju mänguruumi ei jäta. Ehk ma loodan, et need julged plaanid, mis me oleme praegu endale võtnud ja mida mina ette valmistanud, et meil on ka lõpuni julgust need ellu viia.
Kas seni indekseeritud toetused peaks külmutama?
Kui on ees konkreetne number, kui palju kokku hoida, saame vaadata valdkonnaministritega, millised on kõige mõistlikumad meetmed.
Mina näen, et valitsuse tasemel on meil mõistlik leppida kokku üldine raam, kes kui palju oma valdkonnas peab kokku hoidma ja valdkonna minister ikkagi saab teha need sisuotsused. Sest tema tunneb oma valdkonda kõige paremini. Aga kui me teeme kokkuleppe, et see on raam, siis tuleb sellest kinni pidada.
Ma leidsin ka mõned erinevused riigieelarve strateegias pakutud tulumeetmete ja Euroopa Komisjonile saadetud stabiilsusprogrammis toodud tulumeetmete vahel.
Sügisel RES-is pakuti, et keskkonnatasude tõus toob 2025. aastal umbes 102 miljonit lisaeurot. Euroopa Komisjonile ütleme, et sealt tuleb 74 miljonit lisaeurot. Kas keskkonnatasude laekumist hinnati esialgu natuke üle?
Valdkonna ministeerium on tegelenud nende õigusaktide ettevalmistamisega. Neid detaile ei ole mul siin praegu kaasas. Eks riigieelarve strateegiat ja koalitsioonilepingut tehes me leppisime kokku teatud suunad ja soovid, mida me ellu soovime viia. Reaalne elu teeb teatavasti alati mõningad korrektuurid ja minu teada ka mõned keskkonnateemad on jätkuvalt veel töös. Ehk kindlas kõneviisis on võib-olla vara rääkida, aga eesmärk pole muutunud.
Teine küsimus puudutab maksuhalduri töö tõhustamist. RES-is on selle koha peal lootused, et lisa õnnestub teenida umbes 43 miljonit eurot. Stabiilsusprogrammis on kirjas, et meede toob 8 miljonit lisaeurot. Ma saan aru, et 35 miljoni euro võrra tuli prognoosi muuta realistlikumaks.
Ma arvan, et selle sisuga tuleb tegelikult veel edasi tegeleda. Algsed prognoosid ja plaanid olid meil suuremad. Ma arvan jätkuvalt, et kui ei saa nii kiiresti, nagu oli meie plaan, siis maksukogumise tõhustamisega me tegeleme kindlasti edasi.
Aga mis muutus? Mis tegi 43 miljonist 8 miljonit?
Ma pean tunnistama, et seal tuleb detailides suhelda maksuameti ja rahandusministeeriumiga. Aga ka minu jaoks on küsimus, kuidas see vahe saab nii suur praegu olla. Ma arvan, et seal on lihtsalt ajalised küsimused, et kui kiiresti me suudame teatud meetmetega edasi liikuda.
Ma saan aru, et mai alguses saame kõik jälle natukene rohkem teada.
Eks me saame detailidest rääkida siis, kui meil on olemas kokkulepped. Mina teen seda tööd ja pakun kokku lepitud raamis võimalikke lahendusi.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi