Nii suurenes nelja Lõuna-Euroopa riigi summaarne sisemajanduse koguprodukt (SKP) alates 2017. aastast rohkem kui 200 miljardi euro võrra, samas kui Saksamaa majandus kasvas ainult 85 miljardi euro võrra. Alates 2020. aastast on Saksamaa majandus püsinud koguni stagnatsioonis, selgub Financial Timesi tellitud ja nõustamisettevõtte Capital Economics läbiviidud uuringust.

Kui Saksa tööstus kannatas energiakriisi ajal sõltuvuse tõttu Vene gaasist, siis Lõuna-Euroopa peaaegu ei ostnud varemgi Vene gaasi. Samuti taastus Lõuna-Euroopa riikide turismisektor koroonakriisist kiiresti.

Lõuna-Euroopa majanduse üllatuslikult hea seis on tekitanud tavapäratu olukorra ka euroala ühises rahapoliitikas. Euroopa Keskpangas on konsensus intressimäärade langetamiseks pigem juunis ning senine Lõuna-Euroopa ja Põhja-Euroopa riikide vastuseis rahapoliitilistes küsimustes on suuresti kadunud.

"Erinevalt suuremast osast eelmisest aastakümnest, ei vaja Lõuna-Euroopa majandused [Euroopa Liidu] tuumikriikidest lõdvemat rahapoliitikat. Pigem vastab tõele vastupidine väide," ütles FT-le Capital Economicsi Euroopa suuna peaökonomist Andrew Kenningham.

Samuti on laenutingimused muutunud soodsamaks Lõuna-Euroopa valitsustele: Itaalia ja Saksamaa riigivõlakirjade tootluse erinevus on väikseim alates 2021. aastast.

Ka sel aastal ennustatakse Lõuna-Euroopale Põhja-Euroopast kiiremat majanduskasvu. Kenninghami sõnul kasvavad nelja Lõuna-Euroopa riigi majandused ühe protsendi võrra kiiremini kui Saksamaa majandus käesoleva ja 2026. aasta vahel.

Hollandi panga ING hiljutine uurimus näitab samuti, et kui Austria, Belgia, Prantsusmaa ja Hollandi konkurentsivõime vähenes kasvanud tööjõukulude tõttu, siis Itaalias, Hispaania, Kreeka ja Iirimaa tootlikkus on hoopis paranenud. Saksamaa konkurentsivõime stagneerub nagu majandus tervikuna. Viis suurimat Saksa majandusinstituuti ennustab riigile sel aastal ainult 0,1-protsendilist majanduskasvu.

Veel üheks teguriks Lõuna-Euroopa taastumise taga on EL-i 800 miljardi euro suurune taasterahastu, mille toetused ja odavad laenud on suuresti läinud Lõuna- ja Ida-Euroopale. Itaalia ja Hispaania on kaks suurimat taasterahastu vahendite saajat.

Hispaania majandusel aitas kasvada ka arvestatav sisseränne. Hispaania panga BBVA peaökonomisti Rafael Domenechi sõnul kasvas riigi tööjõu hulk eelmisel aastal 1,1 protsenti just tänu sisserändele.

Samas ei arva analüütikud ja ametnikud, et Lõuna-Euroopa majanduste võidukäigu trend püsib kaua. Kreeka keskpanga juhi Yannis Stournarase sõnul on Lõuna-Euroopa Saksmaast paremate majandustulemuste taga Saksa ärimudeli kohanemine uue tegelikkusega, kui energiahinnad on kallimad ja eksport Hiina on väiksem.

"Ma ei arva, et see kestab lõputult," lisas Stournaras.

Samuti aitas Lõuna-Euroopal kasvada Saksamaast kiiremini lõdvem rahanduspoliitika. Kui Itaalia riigieelarve puudujääk kasvas eelmisel aastal 7,2 protsendile, siis Saksamaa vähendas eelmisel aastal riigieelarve puudujäägi kahele protsendile. Berliinil tuleb vähendada eelarvepuudujääki veelgi, et see püsiks kooskõlas rangete põhiseaduslike eelarvereeglitega, mis on tuntud võlapiduri nimetuse all. Reegli järgi ei tohi eelarvepuudujääk ületada 0,35 protsendi piiri SKP-st.

Samas peavad kõik liikmesriigid alates järgmisest aastast täitma EL-i uusi eelarvereegleid, mistõttu peab tulevikus vähenema ka Itaalia eelarvepuudujääk.