Peamine põhjus on taastuvenergia tootmise kasv ning fossiilkütustel töötavate elektrijaamade toodangu vähenemine. Konkreetselt vähenesid elektrijaamade heitmed võrreldes 2022. aastaga 24 protsenti.

Kõnealustele sektoritele laieneb Euroopa heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) ning tegemist on rekordkiire heitmete vähenemisega alates süsteemi kasutuselevõtmisest.

Seni oli kõige kiirem aastane langus 2020. aastal, kui ETS-iga kaetud heitmetase langes 13,3 protsenti. Juba 2021. aastal oli heitmeid rohkem 7,3 protsenti, vähenedes uuesti 2022. aastal umbes kahe protsendi võrra.

"ETS-i heitmeid on nüüd umbes 47 protsenti vähem kui 2005. aastal ning oleme õigel teel, et saavutada 2030. aasta 62 protsendi võrra heitmete vähendamise eesmärk," seisis Euroopa Komisjoni pressiteates.

ETS-iga oli eelmisel aastal kaetud 45 protsenti EL-i kõikidest kasvuhoonegaaside heitmetest, hõlmates elektrienergia tootmist, tööstust ja osa lennuliiklusest. 2024. aastal laienes skeem ka laevandusele.

Komisjoni sõnul on elektrijaamade süsinikuheitmete taga tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtt. Samas ütleb energiaturu analüüsimisega tegelev ettevõte Veyt, et üks mõjur oli ka majandusraskuste tõttu väiksem nõudlus elektri järele.

"Nõudluse vähenemine elektri järele võib pöörata tõusuks, kui majandus taastub," ütles Veyti analüütik Ingvild Sørhus, lisades, et pikaajalised trendid heitmete vähenemiseks püsivad.

"Taastuvenergia võime rajamine ning söest loobumine on struktuursed ja tõenäoliselt püsivad," ütles Sorhus.

Tööstusega seotud heitmed vähenesid eelmisel aastal seitsme protsendi võrra, mille taga näeb komisjon energiatõhususe paranemist, aga ka tootmismahu vähenemist.

Euroopa ettevõtted kannatavad kõrgete intressimäärade, kasvanud energiahindade ja inflatsiooni ning kahanenud nõudluse tõttu. Nendel põhjustel arvab Sorhus, et tööstusega kaasnevate heitmete langus 2023. aastal ei tähenda, et tööstusettevõtted suudavad oma kliimaeesmärke tulevikus täita.

Lennundussektori süsinikuheitmed kasvasid 10 protsenti võrreldes 2022. aastaga, mis on osa sektori jätkuvast pandeemiajärgsest taastumisest, ütles Euroopa Komisjon.