Politico: Biden ja Johnson on pidanud nädalaid läbirääkimisi Ukraina abi üle

Demokraadist USA president Joe Biden ja vabariiklasest esindajatekoja spiiker Mike Johnson on pidanud nädalaid järjest läbirääkimisi Ukraina abipaketi üle. Kuigi kokkulepet pole veel saavutatud, on Valge Maja optimistlik, et abipakett võetakse ühel või teisel kujul vastu, kirjutab Politico.
Politico andmetel on läbirääkimised käinud suletud uste taga mitu nädalalt järjest. Kuigi avalikult ütleb Valge Maja, et esindajatekoda peaks kiiresti vastu võtma senatis suure enamusega heakskiidetud eelnõu, mõistavad mõlemad pooled, et kokkuleppe saavutamiseks tuleb eelnõu muuta.
Põhjuseks on Johnsonit spiikrina toetavate vabariiklaste väike enamus esindajatekojas ja suured erimeelsused fraktsiooni sees. Kui osa vabariiklasi nõuab Ukraina kiirkorras abistamist, siis teised on igasugu abipaketi vastu ning üks saadik soovib Johnsonit umbusaldada, sest spiiker jõudis märtsis kokkuleppele demokraatidega USA valitsuse rahastamiseks praeguseks finantsaastaks.
Seetõttu on Politico sõnul vaja Johnsonil mõnda võitu või vähemalt kindlust, et ta ei jää oma ametikohast ilma nagu eelmine spiiker Kevin McCarthy. Üheks võimalikuks järeleandmiseks, mida saaks demokraadid teha, oleks Bideni keelu tühistamine uutele veeldatud maagaasi (LNG) eksporditerminalide opereerimis- ja ehituslubade väljastamisele.
Johnsoni koduosariigis Louisianas saaks nii lähiaastatel alustada tööd mitu uut LNG-terminali. Kuigi selline kokkulepe meeldiks Johnsonile ise, ei pruugi see olla piisav teistest osariikidest Ukraina abistamise vastu olevate vabariiklaste rahustamiseks. Biden aga satuks kliimaaktivistide veelgi suurema kriitika alla.
Veel üks ettepanek on abi muutmine otsetoetusest laenuks, nagu on välja pakkunud praegust Ukraina abipaketti kritiseeriv ekspresident Donald Trump.
Seegi oleks problemaatiline, sest kui majandusabi laenuna tagamine poleks keeruline, esineksid probleemid sõjaabi samal viisil osutamisega. Samuti ütlevad demokraadid, et selline otsus kahjustaks ülemäära Ukraina krediidireitingut, mis segaks riigi ülesehitust ning finantsstabiilsust.
Abi osutamine Vene keskpanga külmutatud varade tagatisel oleks samuti keeruline, sest suurem osa külmutatud 300 miljardist dollarist asub Euroopas, mitte USA-s. Euroopa Liidu suurimad riigid on aga nende vahendite kasutamise vastu, kartes võimalikku mõju euro finantsstabiilsusele.
Samuti on osalised arutanud uute sanktsioonide kehtestamist Venemaale.
Kuigi Johnson lubas asuda tegelema Ukraina abipaketiga pärast esindajatekoja lihavõttepühade puhkuse lõppu 9. aprillil, pole selge, millal kokkuleppele jõutakse ning mis kujul saab abipakett vastu võetud. Samal ajal kannatab Ukraina laskemoonapuuduse all, millele on viidanud oma avalikes sõnavõttudes korduvalt Biden, kaasa arvatud märtsi alguses peetud kõnes, milles kõneles olukorrast riigis.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Politico