Sõja 774. päev: Vene väed kasutavad Ukrainas keemiarelva
Vene väed kasutavad Ukrainas süstemaatiliselt keemiarelva, väidab Briti ajaleht The Telegraph oma uurimisele viidates. Ukraina saab sel aastal partneritelt ainult kümnendiku vajaminevast sõjalennukite arvust, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Oluline pühapäeval, 7. aprillil kell 22.20:
- Vene väed kasutavad Ukraina keemiarelva, väidab Briti leht The Telegraph;
- Okupatsioonivõimude teatel toimus Zaporižžja jaama juures droonirünnak;
- Zelenski: Ukraina kaotab sõja, kui USA kongress ei aita Kiievit;
- Vene vägede rünnakus hukkus neli inimest;
- Prokuratuur: Vene sõdurid tapsid kolm sõjavangi;
The Telegraph: venelased kasutavad keemiarelva
Vene väed kasutavad Ukrainas süstemaatiliselt keemiarelva, väidab Briti ajaleht The Telegraph oma uurimisele viidates.
Väljaande ajakirjanikud vestlesid mitmete Ukraina sõduriga, kes kirjeldasid, kuidas nende positsioone rindejoonel ründasid peaaegu iga päev väikesed droonid, mis lasid alla pisargaasi ja muid kemikaale. The Telegraph märkis, et sellist gaasi, mida tuntakse CS-gaasina ja mida tavaliselt kasutavad eriüksused, on sõja ajal keemiarelvade konventsiooni kohaselt keelatud kasutada.
"Üks või kaks gaasigranaati heidetakse päevas peaaegu igale positsioonile meie rindelõigul," ütles Donetski oblastis Tšassiv Jari rindelinna lähedal paikneva Ukraina luurerühma komandör Igor.
Isegi kui need gaasirünnakud ei ole surmavad, põhjustavad need tavaliselt paanikat. Võitlejate esimene instinkt on kaevikust väljuda, ütles Igor, kuid siis võivad nad tule alla jääda.
Ka kaks teist Ukraina sõdurit, kes asuvad rindejoone teises otsas Zaporižžja oblastis, kirjeldasid sarnaseid kogemusi. Robotõnes paikneva jalaväeüksuse ülem Mihhail ütles, et gaasimaskid on päästnud rohkem kui ühe elu. Nüüd peavad tema sõdurid neid kogu aeg endaga kaasas kandma, edastas The Telegraph.
Vanemleitnant Slava, kelle üksus asub Donetski oblastis Lõmani lähedal, ütles, et mõned tema piirkonnas asuvad üksused on Vene gaasirünnakute all peaaegu iga päev.
Ühe sellise gaasigranaadi andis The Telegraphile testimiseks Ukraina armees vabatahtlikuna teeniv ameeriklasest lahingumeedik Rebecca Machorowski. Granaadi said oma valdusse 53. mehhaniseeritud brigaadi sõdurid, kus ta töötab.
"Minu poisid võtsid selle tulega alla, sest keegi ei uskunud, et neid rünnatakse keemiarelvadega," ütles ta.
Keemiarelvade ekspert ja endine Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni laboridirektor Marc-Michael Blum kinnitas, et leitud moon oli K-51 gaasigranaat, mis on tavaliselt täidetud pisargaasiga.
Lisaks ütles Machorowski, et sattus eelmisel aastal intsidenti, mille põhjustas tema arvates vesiniktsüaniid. Tegemist on surmava värvitu gaasiga, mida kasutati Esimese maailmasõja ajal keemiarelvana. Tema sõnul viskas Vene droon Donetski oblastis Ukraina positsioonidele kaks granaati tundmatu gaasiga, millel oli "purustatud mandlite lõhn".
Samuti on teatatud kloori ja kloropikriini kasutamisest – ainest, mida tavaliselt kasutatakse pestitsiidina ja mida Saksa väed kasutasid Esimese maailmasõja ajal keemiarelvana.
Ametlikult väidavad Ukraina sõjaväelased, et alates täiemahulise sissetungi algusest on Vene väed sooritanud 626 gaasirünnakut. Machorowski aga väidab, et see on "oluliselt alla hinnatud" arv.
"Kahjuks ei ole praeguses olukorras paljude Ukraina sõdurite surmapõhjust korralikult uuritud. Neid on lihtsalt liiga palju," selgitas ta.
Keemiarelvade rünnakud on okupantide taktikasse nii juurdunud, et Ukraina sõdurid saavad nüüd eriväljaõpet. Üks The Telegraphile edastatud koolitusdokument kirjeldab eelmise aasta lõpus toimunud rünnakut Ukraina positsioonide vastu Bahmuti linna lähedal.
"Venemaa droonid viskasid alla kolm keemiagranaati, mis arvatavasti olid täidetud CS-gaasiga, otse meie positsioonile. Kui sõdurid üritasid põgeneda, rünnati neid tavarelvadest ja droonidelt heidetud tavagranaatidega," seisab kirjelduses. Õppematerjalis öeldakse Ukraina sõduritele, et nad peaksid esimesed minutid pisargaasiga kokkupuudet välja kannatama, selle asemel et oma lahingupositsioonidelt põgeneda. Dokumendis öeldakse, et pärast esimest paari minutit gaasi mõju nõrgeneb, kirjutas The Telegraph.
Probleemi teeb aga keeruliseks asjaolu, et Ukraina sõjaväelased ei ole alati kaitsevarustust. Lisaks pole see varustus sageli ka kvaliteetne, märkis leht.
"Meil on gaasimaskid, kuid peaaegu kõigil juhtudel on need väga vanad, nõukogude stiilis ega ole eriti tõhusad," ütles sõjaväelane Igor.
Okupatsioonivõimude teatel toimus Zaporižžja jaama juures droonirünnak
Ukraina ründas Vene vägede käes olevat Zaporižžja tuumajaama droonidega, tabamuse sai ka hoone, kus asub jaama kuues reaktor, kuid kahju sellest ei tekkinud, teatasid okupatsioonivõimud.
ÜRO aatomienergiaagentuur IAEA teatas, et neid informeeriti rünnakust ning et agentuuril on samad andmed. IAEA kutsus üles taolistest rünnakutest hoiduma.
Ukraina luure teatas pühapäeval, et Ukrainal pole rünnakuga midagi pistmist.
"Ukraina pole mingil moel seotud relvastatud provokatsiooniga Zaporižžja tuumajaamas, mis on ebaseaduslikult okupeeritud Venemaa poolt," ütles Ukraina luuredirektoraadi pressiesindaja Andri Jusov.
"Venemaa löögid, kaasaarvatud imiteeritud löögid, Ukrainale kuuluva tuumajaama territooriumil, on pikka aega olnud sissetungijate tegevusviisiks," lisas ta.
Zaporižžja tuumajaam on Euroopa suurim ning see on Vene vägede käes olnud viimased kaks aastat.
IAEA experts have been informed by ZNPP that a drone detonated on site today. Such detonation is consistent with IAEA observations. "I urge to refrain from actions that contradict the 5 IAEA principles and jeopardise nuclear safety," Director General @rafaelmgrossi said.
— IAEA - International Atomic Energy Agency ⚛️ (@iaeaorg) April 7, 2024
Zelenski: Ukraina kaotab sõja, kui USA kongress ei aita Kiievit
Ukraina kaotab sõja Venemaa vastu, kui USA kongress ei kiida heaks sõjalise abi paketti Kiievile, hoiatas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Kongressile on vaja konkreetselt öelda, et kui kongress ei aita Ukrainat, kaotab Ukraina sõja," ütles Zelenski Kiievi organiseeritud rahakogumisplatvormi United24 videokohtumisel.
Zelenski lubas ka, et Venemaa saab Harkivi ründamise eest konkreetse ja õiglase vastuse.
President ütles seda pärast kohtumist julgeolekuteenistuse (SBU) juhi Vassõl Maljuki, kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juhi Kõrõlo Budanovi ja siseministri Ihor Klõmenkoga.
"Venemaa ei peata minutikski oma terrorit. Töötame selle nimel, et pakkuda oma inimestele usaldusväärset kaitset. Valmistame vaenlasele ette vastust – väga konkreetset ja õiglast," ütles Zelenski.
Prokuratuur: Vene sõdurid tapsid kolm sõjavangi
Ukraina prokuratuur alustas uurimist, kui nendeni jõudis video, kus on näha kolme kinni peetud ja relvitu Ukraina kaitseväelase mahalaskmist Vene sõdurite poolt. Väidetva hukkamine toimus Hersoni oblastis Krõnkõ küla lähedal.
Video levis pühapäeval Vene sotsiaalmeediakanalites.
Allikad: Ukraina droonid kahjustasid Jeiskis seitset Vene lennukit
Ukraina droonid kahjustasid 5. aprillil Venemaal Jeiski sõjaväelennuvälja rünnates seitset Vene lennukit, teatas Ukrainskaja Pravda pühapäeval viitega kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse allikatele.
Kahjustatud lennukite seas oli neli mitmeotstarbelist hävituslennukit Su-30SM, kaks sõjaväe transpordilennukit ja üks vesilennuk BE-200. Rünnaku käigus hävitati ka lennuvälja diiselelektrialajaam.
Vene vägede rünnakus hukkus neli inimest
Vene väed ründasid Zaporižžja oblastis asuvat Huljaipole linna Gradi rakettidega, tappes kolm tsiviilisikut ja vigastades ühte, ütles oblasti kuberner Ivan Fedorov. Kolm hukkunut jäid raketitabamuse saanud hoone rusude alla.
Harkivi oblastis Kupjanski linnas sai surma eakas naine, kes jäi samuti pommitabamuse saanud hoone rusude alla, teatas Ukraina päästeteenistus.
Pühapäeva varahommikul tegid Vene väed taas õhurünnaku Harkivile, vigastada sai vähemalt üks inimene. Raketilöögid tabasid nelja piirkonda.
Venemaa ründas öösel 17 drooniga, Ukraina õhutõrje hävitas kõik
Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva Ukrainat 17 Shahed drooniga, Kiievi teatel hävitati neist kõik.
Droonid ründasid Harkivi, Dnipropetrovski ja Poltava oblastit, ütles Ukraina kindralstaap avalduses.
Zelenski: tänavu saame ainult kümnendiku vajaminevast lennukite arvust
Ukraina saab sel aastal partneritelt ainult kümnendiku sõjalennukitest, mis on vajalikud riigile kaasaegsete õhujõudude loomiseks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval.
Tema sõnul on Venemaa liugpommide vastu võitlemiseks vaja kombineeritud lähenemist: nii lennukeid kui ka õhutõrjesüsteeme.
"Kuid meil ei ole piisavalt lennukeid. Lisaks meil endal olevatele lennukitele on meie partnerid meile sel aastal valmis andma 10 protsenti vajaminevast mahust. Ma ütlen: kui õhus võidelda, siis võidelda korralikult ja võita, aga mitte lihtsalt: "meil on F-16." Ei, sellest ei piisa," rääkis president laupäeval õhtul Ukraina televisioonile antud intervjuus.
Riigipea avaldas kindlustunnet, et Ukraina saab siiski tulevikus endale moodsad õhujõud. Zelenski lisas, et täissuuruses lennukipargist piisaks, et iseseisvalt võita Ukraina vastu kasutatavaid Venemaa õhujõude.
"See tähendab, et me teame täpselt, kui paljude [lennukitega] nad meid ründavad, kui paljusid nad kasutavad – me vajame vastavat kogust. Ja me mõistame, et sel aastal tuleb kümme protsenti. Sellepärast ma rääkisingi kombineeritud [lähenemisest] – aga praegu ei jätku lennukeid. Kui on nii lennukid kui ka õhutõrje – siis on see võimalik," lõpetas ta.
Veebruaris teatas Ukraina sõjaväeluure, et Venemaal on umbes kolmsada lahingulennukit, mida nad saaksid Ukraina vastu kasutada.
USA-d paneb muretsema, et Ukrainast on saanud Põhja-Korea rakettide katsepolügoon
Ameerika Ühendriikide relvajõududele teeb muret, et Venemaale Ukraina ründamiseks oma rakette andnud Põhja-Korea saab sellest väärtuslikku teavet oma relvade täiustamiseks.
Vaikse ookeani piirkonnas asuvate USA maavägede ülem kindral Charles Flynn ütles, et Põhja-Korea on saanud haruldase võimaluse testida oma relvi reaalsetes lahingutingimustes Ukrainas ja saab seda kasutada oma relvade võimekuse parandamiseks, vahendas Ukraina väljaanne Liga.net USA ärilehte Bloomberg.
"Minu mäletamist mööda ei ole Põhja-Korea armeel varem olnud nii suurt lahingupolügooni kui Ukraina, kuhu venelased on neile nüüd juurdepääsu võimaldanud," ütles Flynn visiidil reisil Camp Humphreysi, mis on suurim USA sõjaväebaas Lõuna-Koreas.
Kindrali sõnul on tema ja teised sõjaväelased mures, et põhjakorealased saavad oma relvi reaalsetes tingimustes katsetada ja saada teavet, "millele neil ilma selle konfliktita juurdepääsu ei oleks".
Põhja-Korea kommunistlik režiim aitab Venemaad rakettide ja laskemoonaga vastutasuks toidu, tooraine ja relvade tootmiseks vajalike komponentide eest. Muu hulgas saadavad põhjakorealased Venemaale uusimaid ballistilisi rakette, mis on võimelised kandma tuumarelva. Nende lennuulatus on 380 kuni 800 kilomeetrit.
Ukraina Harkivi oblastiprokuratuuri juht Aleksandr Filtšakov ütles märtsis, et Venemaa armee ründas Ukrainat vähemalt 50 korda Põhja-Koreas toodetud rakettidega, sealhulgas Iskanderi-laadsete rakettidega Hwasong 11 (KN-23/24).
Filtšakovi sõnul on Põhja-Korea raketid ebakvaliteetsed, kuid Flynn väljendas muret, et Põhja-Korea suudab neid tänu Ukrainast saadud infole täiustada. Arvestades, et Põhja-Korea alustas aprillis hüperhelikiirusel lendavate rakettide Hwasong-16B katsetamist, ohustab see USA baase mitte ainult Lõuna-Koreas, vaid ka Jaapanis ja Guamis, tõdes Bloomberg.
Briti luure: Vene kaotused kahanesid enne valimisi
Vene relvajõudude igapäevased kaotused Ukrainas on küll aastate võrdluses kasvanud, kuid märtsis vähenesid, teatas Ühendkuningriigi sõjaväeluure oma igapäevases lühiülevaates.
Märtsis kahanes ööpäeva jooksul surma või haavata saanud Vene sõdurite keskmine arv 74 võrra, edastas Briti luure.
Kaotuste vähenemine on kooskõlas ka rünnakute arvu vähenemisega märtsis. Vene vägede pealetungide arvu kahanemist võib suure tõenäosusega põhjendada Avdijivka vallutamisele järgnenud puhke- ja taastumisperioodiga ning sooviga vähendada surmateadete arvu Venemaal toimunud niinimetatud presidendivalimiste perioodil, märgiti teates.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine – 07 April 2024.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 7, 2024
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/0WoT8TTVOI#StandWithUkraine pic.twitter.com/OGEODpWbPl
Briti sõjaväeluure andmeil on 2022. aasta 24. veebruaril alanud sõja jooksul aasta-aastalt Venemaa igapäevaste kaotuste arv kasvanud. Kui 2022. aastal oli keskmine kaotatud sõdurite arv 400 ööpäevas, 2023. aastal 693, siis 2024. aasta esimeses kvartalis oli see 913. Ohvrite arvu kasv peegeldab seda, et Venemaa tugineb Ukraina ründamisel ja surve hoidmisel peamiselt massile, märkis luure.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 800 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 447 510 (võrdlus eelmise päevaga +820);
- tankid 7074 (+17);
- jalaväe lahingumasinad 13 551 (+54);
- suurtükisüsteemid 11 316 (+54);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1036 (+4);
- õhutõrjesüsteemid 749 (+0);
- lennukid 347 (+0);
- kopterid 325 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 8956 (+61);
- tiibraketid 2064 (+4);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 071 (+79);
- laevad / paadid 26 (+0);
- allveelaevad 1 (+0)
- eritehnika 1864 (+10).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Marko Tooming
Allikas: Unian.net, Liga.net, BNS, Reuters, Kyiv Independent
