Sõja 799. päev: Kuleba: lääne abi viibimise tõttu saadab Venemaad edu
Venemaa kahes oblastis sai Ukraina korraldatud droonirünnakutes kahjustada elektrivarustus. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et riik valmistub sõlmima veel seitset kahepoolse julgeolekukoostöö lepingut, mille seas on ka leping USA-ga.
Oluline neljapäeval, 2. mail kell 19.40:
- Ukraina ründas droonidega Venemaa elektritaristut;
- Macron ütles taas, et ei välista sõdurite Ukrainasse saatmist;
- Ukraina: venelased murdsid Otšeretõnos läbi;
- Ukraina valmistub sõlmima veel seitset julgeolekukoostöö lepingut;
- USA süüdistas Venemaad keemiarelva kasutamises Ukrainas;
- USA teatas uutest sanktsioonidest Venemaa vastu.
Kuleba: lääne sõjalise abi viibimise tõttu saadab Venemaad edu
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et lääne sõjalise abi viibimise tõttu oli Venemaa oma sõjalistes tegevustes tõhusam.
"Kui ma vaatan, mida Venemaa on saavutanud oma kaitsetööstusbaasi ülesehitamisel ja mida on seni saavutanud kogu lääs, pean vaatama tõele näkku ja tunnistama, et Venemaa on oma sõjalistes ettevõtmistes tõhusam," ütles Kuleba usutluses ajakirjale Foreign Policy.
Tema sõnul seab praegune olukord lääne ette põhimõttelise küsimuse: "Kui see ei ole piisavalt tõhus selles konkreetses sõjas, siis kui tõhus saab see olla, kui algavad teised sama ulatusega sõjad ja kriisid."
Minister selgitas, et paketi väljakuulutamisest hetkeni, mil Ukraina suurtükiväelased saavad rohkem mürske, kulub aega. See hetk ei ole aga veel saabunud, sest kõik väljakuulutatu on alles teel. Kuleba sõnul võib rindel sel ajal juhtuda halbu asju, näiteks Vene vägi maastikul edasi tungida.
"Sisuliselt kannatavad Ukraina suurtükiväelased laskemoonanappust. Ja lõpuks sattuvad nad pommitamise alla ja nende positsioonid hävitatakse. Nii et sõjatingimustes ei ole tähtis ainuüksi pakutava kvantiteet ja kvaliteet, aga ka ajastus," rõhutas välisminister.
Ta tunnistas, et Ukraina liitlased on ajakavast maas, kuigi mõni teeb suuri pingutusi.
Ukraina: venelased murdsid Otšeretõnos läbi
Vaenlasel õnnestus Pokrovski rajoonis Otšeretõnos läbi murda ja kindlustuda, kuid ala, kus vaenlane asub, on Ukraina sõdurite tulekontrolli all, lahing jätkub, ütles Hortitsa väerühma kõneisik alampolkovnik Nazar Vološõn
Kõneisik rõhutas, et Ukraina väed rakendavad sel suunal olukorra püsikindlaks muutmiseks ja Otšeretõno tagasisaamiseks kõiki meetmeid.
"Selleks võeti kasutusele täiendavad reservüksused ja -vahendid," ütles Vološõn.
Tervikuna, märkis Hortitsa väerühma kõneisik, on olukord praegu kõige keerulisem Pokrovski ja Kurahhove suunal, ägedad lahingud jätkuvad.
Vološin meenutas, et vaenlane on neile suundadele paigutanud kuni neli brigaadi ning üritab arendada pealetungi Avdijivkast ja Marjinkast läänes ning püüab murda läbi Pokrovskisse ja Kurahhovesse.
"Vaenlane saavutas neil suundadel teatud taktikalisi edusamme, kuid tal ei õnnestunud saada operatiiveelist. Selle ala kaitse tugevdamiseks ja kaotusi kandnud üksuste asendamiseks paigutame ümber lahinguvõime taastanud brigaade," märkis kõneisik.
Venemaa väitel hõivati Ida-Ukrainas veel üks küla
Venemaa teatas neljapäeval, et hõivas Ukraina idaosas küla, mis jääb Avdijivkast loodesse, kus piirkonnas on Vene okupatsioonivägi viimastel päevadel edasi liikunud.
Avdijivkast 12 kilomeetri kaugusel asuv Berdõtši on järjekordne väikeasula Ida-Ukrainas, mille vallutamisest Vene väed on viimastel nädalatel teatanud.
Kiiev teatas, et taganes nädalavahetusel külast.
Venelased on Avdijivka vallutamise järel veebruaris pärast ägedaid lahinguid ka mujal piirkonnas edasi tunginud.
Harkivi oblastis sai Venemaa rünnakus viga kuus last
Venemaa ründas neljapäeval liugpommidega Ukraina kirdeosas asuvat Harkivi oblastit, Ukraina ametiisikute sõnul sai haavata kuus last.
"Seitse inimest, sealhulgas kuus last, sai vigastada, kui vaenlane juhitavate pommidega Dergatšit ründas," ütles Harkivi kuberner Oleh Sõnehubov Telegramis.
Kõik lapsed toimetati kergete kuni mõõdukate vigastustega haiglasse, lisas kuberner.
Ukraina ründas Venemaa elektritaristut
Venemaa kahe oblasti kubernerid teatasid neljapäeva hommikul, et nende territooriumil toimunud Ukraina droonirünnakutes sai kahjustada elektritaristu.
"Orjoli oblastit ründasid taas vaenlase mehitamata õhusõidukid. Glazunovski ja Sverdlovski rajoonis sai kahjustada energiataristu, mis tõi kaasa mitmete majapidamiste elektrivarustuse katkemise. Sündmuskohal töötavad rünnaku tagajärgede likvideerimisel ja elektritoite taastamisel avariibrigaadid," teatas Orjoli kuberner Andrei Klõtškov sotsiaalmeediakanalis Telegram.
Varem oli Kurski oblasti kuberner Roman Starovoit teatanud, et oblasti ühes külas sai Ukraina droonirünnakus kahjustada elektriliin.
Ukraina droonirünnakust energiataristule teatas neljapäeval ka Smolenski oblasti kuberner Vassili Anohhin.
Ta ei täpsustanud kanalis Telegram avaldatud teates, mis objekte rünnati, kuid kinnitas, et avariitöötajad on sündmuskohale saadetud.
Macron ütles taas, et ei välista sõdurite Ukrainasse saatmist
Prantsuse president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval ilmunud usutluses ajakirjale The Economist taas, et ei välista sõdurite Ukrainasse saatmist, kui Venemaa rindel läbi murrab ja Kiiev vastava palve esitab.
"Ma ei välista midagi, sest me seisame silmitsi kellegagi, kes ei välista midagi," ütles Macron vastuseks küsimusele, kas ta jääb kindlaks mõne aja eest Euroopa ärevusse ajanud avaldusele, et lääneriikide sõdurite Ukrainasse saatmist ei saa välistada.
Ukraina luure: venelased lennutavad droone Zaporižžja tuumajaamast
Vene okupatsioonivägi lennutab vallutatud Zaporižžja tuumajaama alalt tuumareaktorite kohalt välja kamikaze-droone, samuti õpetab seal välja FPV-droonide (esimese isiku vaatepunkti, inglise keeles first person view) juhte, teatas Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus.
"Kasutades asjaolu, et julgeolekujõud ei saa jaama ümber pooleteisekilomeetrises vööndis tuld anda, lennutavad venelased Zaporižžja tuumaelektrijaama alalt droone," kirjutas sõjaväeluure esindaja Andri Tšernjak sotsisaalmeediakanalis Telegram.
Sissetungijad on pannud oma droonide stardiplatvormid üles Zaporižžja tuumajaama kuuenda reaktori kõrvale. Vene kamikaze-drooni lennutrajektoor kulgeb üle Zaporižžja tuumajaama reaktorite Ukraina kontrolli all olevate Nikopoli ja Marganetsi hromada suunas, mida pidevalt rünnatakse.
Lisaks hakkasid venelased alates 2023. aasta suvest vallutatud tuumajaama ala kasutama FPV-drooni juhtide koolitamiseks.
"Seda teeb nn "peaingli" kool, mida rahastab Venemaa kindralstaabi luurepeavalitsus (endine GRU)," ütlesid Ukraina luureametnikud.
Kindral Hodges peab Venemaa tuumaähvardusi blufiks
USA erukindral Ben Hodges usub, et Venemaa tuumarelva kasutamise ähvarduste taga puudub tõenäoliselt otsustavus neid tegelikult kasutada.
"Arvan, et üha rohkem inimesi mõistab: Venemaa ähvardused kasutada tuumarelva jäävadki just selleks, ähvarduseks. Ma ei taha öelda, et tõenäosus on null, sest Venemaal on tuhandeid tuumarelvi ja nad ilmselgelt ei muretse selle pärast, kui palju inimesi, isegi enda omasid, nad tapavad, aga ma ei näe neile tuumarelva kasutamisest mingit eelist tõusvat. Eriti siis, kui NATO Venemaad ennast otseselt ei ründa," ütles ta usutluses RBK-Ukrainale.
Kindrali sõnul mõistavad venelased, et nende tuumajõud on kõige tõhusam siis, kui nad seda ei kasuta, vaid ainult ähvardavad kasutada. See strateegia toob kaasa kõhkluse USA-s, Saksamaal ja teistes riikides.
"Taltsutame end, sest oleme selle pingestamise pärast mures. Tundub, et hakkame lõpuks sellest üle saama. Asja võti on selles, kui USA ja Saksamaa ütleksid lõpuks, et me tahame Ukraina võitu, et meie huvides on, et Ukraina võidaks Venemaa. Ja kui teil on strateegiline eesmärk selgelt paigas, saate teha palju paremaid ja tõhusamaid poliitilisi otsuseid," lõpetas Hodges.
Venemaa valitseja Vladimir Putin ähvardas veebruaris "traagiliste tagajärgedega" riike, kes saadavad Ukrainasse väge. Ta rääkis tuumasõja "tegelikust ohust", mis tähendaks inimkonna hävitamist.
ISW: Venemaa võib dessantüksusi surve tugevdamiseks ümber paigutada
Venemaa võib oma pealetungi tugevdamiseks Ida-Ukrainas paigutada kahe dessantdiviisi üksusi Zaporižžja oblastist ümber Donetski oblastisse, mis annaks tema vägedele suurema jõu ja sellega võimaluse edasi liikuda, kuni Ukraina relvajõud saavad USA-lt sõjalist abi, leiab USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oma viimases ülevaates.
ISW andmetel võivad venelased üritada viia 7. või 76. õhudessantdiviisi üksusi Zaporižžja oblastist Robotõne küla piirkonnast Ida-Ukrainasse. See annab venelastele võimaluse kasutada ära Ukraina kaitsjate praegust haavatavust Donetski oblastis, leiavad ISW analüütikud.
Mõttekoja hinnangul püüavad sissetungijad kasutada taktikalist sissetungi Avdijivkast loode pool, et saavutada laiem läbimurre selles piirkonnas ja hoogustada rünnakut Tšassiv Jari vallutamiseks.
Samuti võib Vene väejuhatus viia osa kahest diviisist liinile Kupjansk-Svatove-Kreminna, kus nende väed on jätkanud pealetungi kogu rindejoone ulatuses.
Üksuste ümberpaigutamine võimaldab ISW hinnangul sissetungijal pealetungi hoogustada ja avaldada Ukraina relvajõududele üha suuremat survet.
Ukraina valmistub sõlmima veel seitset julgeolekukoostöö lepingut
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäevaõhtuses pöördumises, et Ukraina valmistub sõlmima veel seitset kahepoolse julgeolekukoostöö lepingut, mille seas on ka leping Ameerika Ühendriikidega.
"Me valmistame ette veel seitset uut oma riigi julgeolekudokumenti ehk kahepoolseid julgeolekulepinguid," kinnitas president.
"Eelkõige käivad ettevalmistused julgeolekulepingu allkirjastamiseks Ühendriikidega. Relvad, rahandus, poliitiline suhtlus - täna töötasin meeskonnaga nende dokumentide konkreetsete üksikasjade kallal ja mõne jaoks on juba olemas esialgne lepingutekst. Igaüks neist toetab meid sel ja järgnevatel aastatel NATO sõjalise liiduga liitumise eelsel perioodil," märkis president.
Zelenski sõnul on lepinguprojektid täis suuremaid võimalusi Ukrainale ja ühisele julgeolekule partneritega.
"On selge, et erilise tähtsusega on kõik, mis pakub suuremat kaitset Venemaa terrori eest," lisas president.
Zelenski tõi samuti välja, et Euroopa Liiduga lõimumise küsimuses sõltub palju Ukraina enda tegevusest.
"Ukraina on juba täielikult täitnud oma kohustused, et alustada selle aasta juunis ühinemisläbirääkimisi. Me töötame selle nimel, et Euroopa Liidus ei tekiks viivitusi ega arusaamatusi. Valmistame ette kõik üksikasjad ja aspektid koos meie rahvusvaheliste suhete ekspertide meeskonnaga," jätkas president.
Riigipea sõnul on sel aastal vaja igas strateegilises suunas olukorda kontrolli all hoida ja uusi eesmärke saavutada.
"Euroopa Liiduga lähenemise läbirääkimiste tegelik algus on üks neist valdkondadest," lisas president.
Zelenski sõnul jätkub ühtlasi töö ülemaailmse rahu tippkohtumise ettevalmistamisel, mis võib saada tõeliseks liikumiseks õiglase maailma poole.
"Me valmistame seda tippkohtumist ette koos Šveitsiga. Maailm suudab peatada iga agressori, kui ta tegutseb ühtselt ja enamuse reeglite järgi," oli president veendunud.
Zelenski tõdes, et lähinädalatel tuleb teha palju tööd, mille hulgas mitteavalikku koostööd partneritega, et tippkohtumine oleks tõeliselt tulemusrikas.
USA süüdistas Venenaad keemiarelva kasutamises
USA süüdistas kolmapäeval Venemaad taas keemiarelva kasutamises Ukraina vägede vastu, millega rikuti keemiarelvade keelustamise konventsiooni.
USA andmetel kasutas Venemaa seekord kloropikriini ehk nitrokloroformi.
"Lisaks on Venemaa kasutanud Ukrainas sõjapidamise vahendina pisargaasi, millega rikutakse samuti keemiarelvade konventsiooni", öeldi välisministeeriumi avalduses.
"Selliste kemikaalide kasutamine ei ole üksikjuhtum ja selle põhjuseks on tõenäoliselt Vene vägede soov eemaldada Ukraina väed kindlustatud positsioonidelt ja saavutada lahinguväljal taktikalisi edusamme," teatas välisministeerium.
Ukraina suursaadik Hollandis Oleksandr Karassevitši teatas möödunud kuul, et Vene okupatsiooniväed suurendavad keemiarelva kasutamist Ukraina kaitsejõudude vastu. Aasta algusest on sellised juhtumeid registreeritud 346.
"Ainuüksi 2024. aastal registreerisime 346 mürgiste kemikaalide kasutamise juhtumit ehk kuus konventsiooni rikkumist päevas Vene Föderatsiooni poolt. Keemiarelva peab vaenlane taktikalise eelise saavutamise ja Ukraina relvajõudude demoraliseerimise vahendiks. Kasutamise eesmärk on mürgitada Ukraina sõdureid ja tõrjuda need kindlustatud positsioonidelt välja."
Suursaadik märkis, et 2024. aasta 1. märtsi seisuga on uurimisel 1060 keemiliste ainete kasutamise juhtumit okupantide poolt – kinnitust on leidnud juba 72 kasutusjuhtu. Tavaliselt sooritab vaenlane selliseid rünnakuid droonide abil, visates neilt alla K-51 tüüpi gaasigranaate.
"Ukraina tervishoiuasutustes registreeriti 2024. aasta veebruari seisuga 946 arstiabi juhtumit Ukraina sõjaväelastele, mis olid põhjustatud lahingupiirkondades aset leidnud mürgistusest tundmatu ainega," lausus Karassevitš.
USA laiendas Venemaa-vastaseid sanktsioone
USA esitas oma süüdistused keemiarelvade kasutamise kohta pressiteates, mis teatas ühtlasi uutest sanktsioonidest Venemaa vastu.
USA rahandusministeerium kinnitas ulatuslike sanktsioonide kehtestamist, mille eesmärk on vähendada Venemaa sõjalist ja tööstuslikku võimekust. Sanktsioonid kehtestati peaaegu 300 ettevõtte ja ühenduse vastu Venemaal, Hiinas ja teistes riikides, mida süüdistatakse president Vladimir Putini algatatud sissetungi toetamises.
Sanktsioonide eesmärk on karistada ettevõtteid, mis aitavad Moskval Ukraina sõja jaoks relvi soetada. Nende sihtmärgiks on ka Venemaa valitsusasutused ja riigi keemia- ja bioloogiliste relvade programmidega seotud ettevõtted.
Ukraina teatel ületasid Venemaa inimkaotused ööpäevas taas tuhande piiri
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 470 870 (võrdlus eelmise päevaga +1030);
- tankid 7332 (+20);
- jalaväe lahingumasinad 14 096 (+29);
- suurtükisüsteemid 12 044 (+20);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1053 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 784 (+4);
- lennukid 348 (+0);
- kopterid 325 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 9561 (+23);
- tiibraketid 2126 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 16 224 (+49);
- laevad / paadid 26 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 1988 (+8).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: AFP-STT-BNS, Interfax
