Lõuna-Aafrika Vabariigi taotlusel on Rahvusvahelises Kohtus pooleli kohtuasi, milles Iisraeli süüdistatakse genotsiidivastase konventsiooni rikkumises Gaza sektoris. Sellega seoses andis Rahvusvaheline Kohus märtsi lõpus Iisraelile korralduse võtta kasutusele täiendavaid meetmeid, et tagada Gaza sektoris elavate palestiinlaste õigused. Kuid kas Rahvusvahelise Kohtu käed jäävad lühikeseks?

Rahvusvaheline Kohus põhjendas täiendavaid meetmeid humanitaarkaalutustega: "palestiinlaste katastroofilised elutingimused Gaza sektoris on veelgi halvenenud, pidades eelkõige silmas pikaajalist ja laialdast toidu- ja muude esmatarbekaupade puudust, mida Gaza sektori palestiinlased on talunud". Samuti märgiti, et "Gaza palestiinlasi enam üksnes ei ähvarda näljahäda oht, nagu on märgitud 26. jaanuari 2024. aasta korralduses, vaid see näljahäda on ennast sisse seadnud".

Pole kahtlustki, et inimõiguste tagamiseks on vajalik näljahäda vältimine (või praeguses etapis juba selle leevendamine) ja Rahvusvahelise Kohtu eesmärk on õige, kuid jääb kaheldavaks, kas Rahvusvahelise Kohtu korraldused toovad endaga kaasa soovitud mõju.

Jaanuaris 2024 andis Rahvusvaheline Kohus Iisraelile korralduse:

• võtta kasutusele kõik nende võimuses olevad meetmed, et hoida ära genotsiidivastases konventsioonis kirjeldatud kuriteod;
• tagada, et Iisraeli sõjavägi ei viiks selliseid tegusid toime;
• hoida ära ja karistaks palestiinlaste vastu genotsiidi õhutamist;
• tagada hädavajalikud esmatarbeteenused ja humanitaarabi Gaza sektoris elavate inimeste olukorra adresseerimiseks;
• võtta kasutusele efektiivsed meetmed, et tagada tõendite säilimine;
• anda ühe kuu jooksul Rahvusvahelisele Kohtule ülevaade kasutusele võetud meetmetest.

Nüüd on möödunud umbes kaks kuud. Näljahäda ja esmatarbeteenuste olukord Gaza piirkonnas on veelgi halvenenud ning Rahvusvaheline Kohus andis korralduse täiendavateks meetmeteks:

• võtta kasutusele kõik vajalikud ja tõhusad meetmed, et tagada viivitamata ja täielikus koostöös ÜRO-ga, et kõik asjaosalised tagaksid palestiinlastele kogu Gazas takistamatult vajalikke esmatarbeteenuseid ja humanitaarabi, sealhulgas toidu, vee, elektri, kütuse, peavarju, riietuse, hügieeni- ja sanitaarnõuded ning meditsiinitarbed ja arstiabi, sealhulgas suurendades maismaapiiripunktide läbilaskevõimet ja arvu ning hoides neid avatuna nii kaua kui vaja;
• tagada viivitamata, et tema sõjavägi ei paneks toime tegusid, millega rikutakse Gazas elavate palestiinlaste õigusi, sealhulgas takistades mis tahes tegevusega hädavajaliku humanitaarabi kohaletoimetamist;
• anda ühe kuu jooksul Rahvusvahelisele Kohtule ülevaade kasutusele võetud meetmetest.

Ühest küljest on muidugi positiivne, et Rahvusvaheline Kohus on sellise seisukoha võtnud. Samal ajal jätab täiendavate meetmete sõnastus päris palju tõlgendamisruumi, mida soovi korral saab ära kasutada. Näiteks, millised meetmed on tegelikult "vajalikud"?

Tuleb ka arvestada, et reaalsuses puuduvad Rahvusvahelisel Kohtul tõhusad jõustamismeetmed, mistõttu on küsitav, kas meetmete täitmata jätmise korral järgneks sellele ka reaalne tagajärg Iisraeli jaoks või oleks tegemist vaid diplomaatilise näpuviibutusega.

Ma loodan väga, et minu umbusk ei kanna vilja ning reaalsuses humanitaarolukord Gaza sektoris paraneb, nagu soovib saavutada Rahvusvaheline Kohus, sest sõjas võitjaid ei ole, on ainult kaotajad. Ja praegu on peamisteks kaotajateks tsiviilisikud Gaza sektoris.