Kui eelmises, mullu detsembris tehtud küsitluses usaldas riigikogu 35 protsenti elanikest, siis tänavu märtsis 28 protsenti. Võrdluseks, veidi enam kui aasta eest, 2023. aasta veebruaris usaldas riigikogu 41 protsenti elanikest.

Keskmisest vähem usaldavad riigikogu madalama haridustasemega ja Kirde-Eestis elavad inimesed. Samas eestlastest ja muust rahvusest vastajate puhul erinevust pole – parlamendi usaldusprotsent on mõlemas vastajagrupis 28.

Valitsust usaldas märtsis 39 protsenti ja presidenti 71 protsenti. Detsembris oli valitsuse usaldajaid 37 protsenti ja presidendi usaldajaid 72 protsenti ehk märkimisväärset muutust pole toimunud.

Erinevalt riigikogust on eestlaste ja muust rahvusest vastajate usaldus valitsuse ja presidendi puhul erinev.

Eestlastest usaldab valitsust 43 protsenti, muust rahvusest vastajatest 31 protsenti.

Presidenti usaldab eestlastest vastajatest 81 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 51 protsenti.

Samas uuringus küsiti ka Eesti Rahvusringhäälingu uudiste usaldusväärsuse kohta. Selgus, et ERR-i uudiseid usaldab 65 protsenti kõigist vastajatest.

Eestlastest vastajatest usaldab ERR-i uudiseid 78 protsenti, muust rahvusest vastajatest 40 protsenti.

Seega on ERR-i uudiste usaldusväärsus (65 protsenti) oluliselt kõrgem kui usaldus riigikogu (28 protsenti) või valitsuse (39 protsenti) vastu ega jää kaugele maha presidendist (71 protsenti).

Turu-uuringute AS küsitles riigikantselei tellimusel 21.–25. märtsil 1260 inimest vanuses 15+.