Kuigi praegune rändesurve pole veel võrreldav 2015. aastaga, tuvastati läinud aastal Schengeni piiridel ligikaudu 331 000 ebaseaduslikku piiriületust, pea viiendiku enam kui 2022. aastal.

Surve on jätkuvalt suurem Euroopa lõunapiiril, kus läinud suvel hukkus Vahemere ja Atlandi Ookeani rändeteedel vähemalt 4000 inimest. Rändesurvet lõunapiiridel võimendab kasvav ebastabiilsus nii Levantis ja Lähis-Idas kui ka Aafrika kontinendil.

Kui Levantis andis ebastabiilsusele andis täiendava tõuke Iisraeli-Palestiina vahel toimunud eskalatsioon, siis Aafrikast tõukab rännet poliitiline ebastabiilsus, mida mitmetes Saheli riikides on põhjustanud Venemaa Wagneri palgasõdurite poolt toetatud riigipöörded.

Seega näeme selgelt, et Venemaa tegevuse mõjud Euroopale ei piirdu ainult sõjategevusega Ukrainas, aga ka meist märksa kaugemal ning kahtlemata on see osa Kremli kalkulatsioonist. Venemaa eesmärk on vähendada Euroopa mõju selle lähiregioonides, lõhkuda kaubandus- ja julgeolekukoostööd ning kasvatada seeläbi habraste riikide destabiliseerimisega rändesurvet meie piiridel.

Ebaseaduslikku rännet relvana kasutades tekitab Venemaa sisepingeid Euroopas ning annab omakorda hoogu sageli venemeelsetele parempopulistlikele poliitilistele jõududele Euroopa sees. Kremli režiim töötab meie julgeoleku õõnestamiseks igal rindel, otsesest sõjast Ukrainas piiriturvalisuse ja erinevate võteteni, millega meie ühiskondi ja poliitikat destabiliseerida. Illegaalse rändesurve tekitamisel on selles maatriksis oluline roll.

Illegaalsest migratsioonist on saanud megaäri organiseeritud kuritegevusele, mille tulu ulatub miljardite eurodeni. Smugeldajad ja inimkaubitsejad võtavad oma ohvritelt raha selleks, et saata nad jumala armust Euroopa poole teele.

Küsimus pole ainult kuritegelikus tulus, vaid lugematutes inimlikes kannatustes. Üle 90 protsenti ebaseaduslikest migrantidest kasutavad Euroopa Liitu saabumiseks kuritegelike organisatsioonide võrgustikus tegutsevaid inimsmugeldajaid, kes võtavad oma ohvritelt raha ja/või sunnivad nad tööorjusesse või prostituutideks. Eeldusel, et nad üldse elusalt kohale jõuavad.

Euroopa põhja- ja idapiiri riikide väljakutseks on järjest enam ränderünded, millega Venemaa ja Valgevene võimud ja eriteenistused suruvad meie piirialadele migrante. Sellega on viimastel aastatel rinda pistnud Poola, Leedu, Läti ja läinud sügisel ka Soome, mis pidi seetõttu oma idapiiri sulgema. Tuleb nentida, et seni on vaid Eesti jäänud tõsisematest ränderünnetest puutumata, kuigi katsetatud on.

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga pole ebaseaduslik ränne ja piiriturvalisus enam pelgalt poliitilise vastandumise küsimus, vaid järjest enam sisuline probleem, mis puudutab meie ja kogu Euroopa julgeolekut.

Euroopa inimeste vaba liikumise ning majanduse alustalasid on Schengeni ruum. Schengen saab aga jätkusuutlikult toimida ainult siis, kui selle piirid on kaitstud. Kui piire ei suudeta kontrollida, on paratamatu, et riigid hakkavad taas kehtestama piirikontrolle ning sellel pole mõju ainult tavareisijatele, aga ka majanduslikule konkurentsivõimele ja töökohtadele.

Ühest küljest peame mõistma Lääne- ja Lõuna-Euroopa riike, mille tähelepanu on keskendunud lõunapiiridele, kus rändesurve on kordades suurem kui meie regioonis. Teisalt peavad Baltimaad, Poola, Soome ja teiste Põhjala riigid järjest tõhusamat koostööd tegema, et meie regioonis toimuvat pildis hoida. Oluline on anda Lääne- ja Lõuna-Euroopa partneritele selge sõnum, et Schengeni seisukohast pole näiteks Eesti idapiir kitsalt ainult meie mure, vaid meie piirist algavad sisuliselt ka Austria, Saksamaa ja Taani.

Riikide tasandil on koostöö siiski järjest tihedam ning Balti-Poola koostööteljel löövad järjest aktiivsemalt kaasa ka soomlased ning ka Rootsi, Norra ja Taani on näidanud suuremat huvi tõhusama infovahetuse ning koordineeritud vastuse puhul ränderünnetele. Tõsiasi ju on, et kui Venemaa eriteenistuste korraldatud ränderünde tõttu peame sulgema oma piirid, peavad ka näiteks Soome ja Läti olema valmis oma piiril reageerima juhuks, kui sama ränderünne meie piiridelt põhja või lõunasse kandub.

Euroopa Komisjon on algatanud inimsmugeldamise vastase määruse ehk kõik EL-i riigid hakkavad välja töötama meetmeid, millega tõkestada piiriüleste kuritegelike organisatsioonide korraldatud migrantide smugeldamist ja inimkaubandust. Kõne all on näiteks politseikoosöö tugevdamine ja konkreetselt migratsioonikuritegevusele keskenduva Europoli erikeskuse loomisega. Väga oluline on, et selle määruse ettevalmistamisel panustaksid aktiivselt riigid, mis kaitsevad Euroopa idapiiri Venemaa ja Valgevenega.

Mastaabilt pole meie regiooni ränderünded võrreldavad inimsmugeldamisega Vahemerel, kuid põhimõte jääb samaks, me peame välistama olukorra, kus rännet kasutatakse Euroopa vastu ja vahet pole, kas seda teevad kurjategijad või vaenulikud riigid. Teiseks kaasnevad vaenulike režiimide ja smugeldajate tegevusega reaalsed kannatused ja ohvrid. Meie regiooni huvides on järgmises europarlamendis antud teemal tõhusa ja hääleka Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa riikide saadikutest koosneva ühisrinde moodustamine, et selles küsimuses ka meie probleemid selgelt pildis oleks.

Euroopa peab jääma avatuks inimestele, kes otsivad varjupaika mistahes tagakiusamise eest. Küll peame välistama selle, et migratsiooni kasutatakse kannatuste ja inimohvrite hinnaga kuritegeliku tulu saamiseks või hübriidrelvana riikide sisepoliitiliseks destabiliseerimiseks. Seda enam, et Venemaa vaenulik tegevus nii meie piiridel kui ka Euroopast kaugemal asuvates rändekolletes võib järjest uusi põgenikelaineid tekitada.