Lukašenko süüdistas Vene riigimeediale antud intervjuus läänt Lähis-Idas ja mujal "asjade üleskloppimises", mis tekitab rändekriise. Ta juhtis tähelepanu ka EL-i majandussanktsioonide mõjule, mis on Valgevenele kehtestatud selle eest, see toetab Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, vahendas EUobservr.

"Nad heidavad mulle ette, et migrandid tulevad üle Valgevene piiri. Poisid, te olete mulle sanktsioonide näol silmuse kaela pannud ja nõuate, et ma kaitseksin Euroopa Liitu nende migrantide sissevoolu eest. Nii see ei lähe. Laske neil minna, kuhu tahavad. Nad ei jää meie juurde. See on minu poliitika," hoiatas Lukašenko.

Lukašenko märkused viitavad sellele, et Valgevene võib korrata oma taktikat, mida ta esmalt kasutas  2021. aasta novembris, kui tema valitsus tõi riiki tuhandeid Lähis-Ida ja Aafrika migrante, pakkus neile Poola piiril toitu, riideid ja peavarju ning ajendades neid üle piiri Poolasse sisenema. Sama korrati väiksemas mahus ka piiril Lätiga. Sellise surve käivitas Minsk pärast seda, kui EL kehtestas Lukašenko režiimi vastu sanktsioonid 2020. aasta augustis peetud presidendivalimiste võltsimise eest.

Rände instrumentaliseerimise või ka ränderünde nime saanud käitumine, kus Euroopa Liidu väliste riikide valitsused suruvad suurel hulgal migrante EL-i piiridele, julgustades ja hõlbustades neil EL-i siseneda, suurendab survet nende maade piirivalveteenistustele ning selle üheks eesmärgiks on peetud sihtriikide destabiliseerimist.

Juuni lõpus karmistas EL oma sanktsioone Valgevene režiimi vastu, kehtestades Minskile uued piirangud kaubanduses, transpordis ja teenuste osutamises. See hõlmas kahesuguse kasutusega kaupade, kõrgtehnoloogia, tulirelvade ja lennundusega seotud materjalide transiidi keeldu Valgevene kaudu. Lisaks peavad EL-i eksportijad lisama uutesse lepingutesse "valgevene keeluklausli", samas on keelatud ka igasuguste kaupadega kauplemine, mis võiksid aidata Valgevene tööstust.

Poola president Andrzej Duda kutsus juunis Hiina presidenti Xi Jinpingi kasutama oma mõjuvõimu Lukašenko suhtes, et see kontrolliks oma piiri EL-iga, hoiatades, et vastasel juhul võib Poola piiri Valgevenega täielikult sulgeda.

EL-i idapoolne maismaapiir on üks väheseid, kus ebaseaduslik ränne on sel aastal seni kasvanud. Eelmisel nädalal teatas EL-i piirikontrolliagentuur Frontex, et tänavu on idapiiril saabujate arv kasvanud 195 protsenti 9546 inimeseni, mis on suurim kasv kõigi marsruutide puhul, kuigi see on endiselt kõige vähem kasutatav rändetee sisenemaks Euroopa Liitu.

Samal ajal vähenes Euroopa Liitu suunduvate ebaseaduslike piiriületuste arv 2024. aasta seitsme kuuga 36 protsenti, langedes 113 400-ni. Enamik üle idapiiri Poolasse ja Balti riikidesse saabuvaid migrante tuleb Frontexi andmetel Ukrainast, Süüriast või Somaaliast.