Nii on Prantsusmaa importinud rohkem kui kaheksa miljardi euro väärtuses Vene veeldatud maagaasi pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, selgub Politico tellimusel mõttekoja CREA kogutud andmetest. Tegemist on suurima näitajaga kõikide EL-i riikide seas.

Seda enam, alanud aasta esimese kolme kuu jooksul importis Prantsusmaa 1,5 miljonit tonni Vene LNG-d, mis moodustab 75-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tegemist on suurima Vene LNG impordi kasvuga kõikide EL-i riikide seas, samal ajal loobusid näiteks Portugal ja Itaalia Vene LNG impordist. Prantsusmaa on aasta algusest maksnud Venemaale üle 600 miljoni euro LNG impordi eest.

Kuigi EL leppis 2022. aastal kiiresti kokku Vene energiakandjate ostmise vähendamises, kärpides sõltuvust Vene gaasist üldiselt kahe kolmandiku võrra, on LNG jäänud sanktsioonidest suuresti mõjutamata. Vene energiakandjate eksporditulu katab peaaegu poole Vene riigieelarvest.

Lisaks Prantsusmaal impordivad Vene LNG-d veel vähemalt kaheksa EL-i liiget. Prantsusmaa järel on suurimad Vene LNG ostjad Belgia, Hispaania ja Holland. Nende riikide valitsused rõhutavad vajadust ühise EL-i plaani järele Vene LNG impordi lõpetamiseks või vähendamiseks, sest vastasel korral jõuab Vene veeldatud maagaas ühendusse mõne teise riigi kaudu.

Märtsis peetud EL-i energeetikaministrite kohtumisel ütleski Hispaania energeetikaminister Teresa Ribera, et on vaja viivitamatult EL-i ühist lähenemist. Samal kohtumisel pakkus Leedu esindaja üleeuroopalist Vene LNG impordikeeldu, mida toetavad ka Eesti, Läti ja Poola.

Pariis kaitseb aga Vene energiakandjate importi, öeldes, et probleemi juurpõhjuseks on Prantsuse energiaettevõtte TotalEnergies pikaajaline leping Vene energiahiiuga Novatek, mille järgi peab ettevõte importima kuni 2032. aastani Venemaalt vähemalt neli miljonit tonni LNG-d aastas, mida toodetakse Jamali poolsaarel asuvas LNG tehases. Total omab tehases 20-protsendilist osalust.

Prantsuse ettevõtte tegevjuht Patrick Pouyanne ütles koguni hiljuti, et pakutav EL-i Vene LNG impordikeeld pole mõistlik. Totali vastuseis Vene gaasist loobumisele avaldab mõju ka teistele riikidele peale Prantsusmaa.

Ühe anonüümseks jääda soovinud Hollandi diplomaadi sõnul palus valitsus, et TotalEnergies lõpetaks Vene LNG tarnimise riiki, kuid Total pole ametlikule kirjale üldse vastanud.

Totali pressiesindaja keeldus kommenteerimast Hollandi väidet, kuid ta ütles, et ettevõte ei müü oma osalust Jamali poolsaare LNG projektis, et kaitsta Euroopa energiatarneid.

Prantsuse majandusminister Bruno Le Maire kaitseb samuti ettevõtet, väites, et sõltuvust Vene gaasist tuleb vähendada järk-järgult, et mitte ohustada turgu.

"[Vene LNG] teema pole seotud TotalEnergiesi lepingu või tegevusega, vaid uute sanktsioonide kehtestamise võimaluste ja riskidega kogu Euroopa Liidule," ütles Prantsuse majandusministeeriumi pressiesindaja Politicole, lisades, et Pariis siiski "uurib alternatiivseid tarnevõimalusi".

Mitmed eksperdid pole Prantsuse valitsuse argumentidega nõus.

Mõttekoja Jacques Delors Institute energiaturu analüütik Phuc-Vinh Nguyen ütleb, et Prantsuse tööstus kasutab praegu palju vähem gaasi kui kaks aastat tagasi, EL-i riikide gaasivarud on rekordkõrgel tasemel ning alternatiivsed tarnevõimalused on olemas, mistõttu saaks Vene gaasist soovi korral loobuda.

Ka konsulteerimisettevõtte ICIS analüütik Aura Sabadus ütleb, et EL-i impordikeelu kehtestamise korral Vene veeldatud maagaasile saab leida alternatiivsed tarneallikad näiteks USA-st, kuigi kohene impordikeeld "võib hindu tõsta".

Kuigi Balti riigid ja Poola soovivad, et EL-i järgmises, 14. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketis oleks sees ka Vene LNG impordikeeld, ei usu diplomaadid, et liikmesriigid suudavad jõuda sellise sammu astumiseks vajalikule konsensusele. Näiteks on alati olnud Vene gaasiimpordi keelustamise vastu Ungari, samas kui uute sanktsioonide kehtestamine nõuab liikmesriikide ühehäälset toetust.

"Kahtlen, et jõuame sel teemal konsensusele," ütles üks kõrge Euroopa komisjoni ametnik. Samas lisas ta, et konkreetsed liikmesriigid saavad varsti õiguse keelata Vene ettevõtetel LNG impordi oma LNG terminalidesse.

Siiski ei aita selline meede lahti saada pikaajalistest tarnelepingutest Vene ettevõtetega. Need lepingud sätestavad reeglina minimaalset kohustuslikku LNG ostmise mahtu, isegi kui tegelikult tarned peaksid katkema, ütleb lobiühenduse European Federation of Energy Traders gaasikomisjoni juht Doug Wood. Samas lisab Wood, et see ei segaks vähendada gaasi tarneid ainult lepinguliselt nõutud minimaalse koguseni.

Veel üks kaalumisel olev idee on kehtestada Vene LNG impordile hinnalae. CREA aruande järgi aitaks megavatt-tunni gaasi hinda 17 euroga piirav hinnalagi vähendada Vene valitsuse tulusid LNG müügist kolmandiku võrra.

Ka see algatus nõuaks aga liikmesriikide ühiseid pingutusi, ütleb Wood. See nõuaks tegevust ka Pariisilt.

"Seega näeme varsti, kas Prantsuse [Ukraina toetamise] retoorika on päriselt jõuline või on see tühi jutt. On väga raske ette kujutada, et Prantsusmaa püsib vait. Nad peavad midagi välja pakkuma," ütles anonüümseks jääda soovinud EL-i diplomaat.