Läti parlament leidis, et oleks ülekohtune jätta kodulaenu võtnud inimesed intresside hüppelisest kasvust tingitud suurte väljaminekutega üksi. Ja teisalt vaadata pealt, kuidas euribori tõus toob pankadele hiigelkasumeid. Nii otsustatigi, et need, kes on laenu võtnud enne eelmise aasta oktoobri lõppu ja kelle põhisumma jääb alla 250 000 euro, saavad tänavustelt intressidelt 30 protsenti tagasi.

Õige pea, veel aprilli teisel poolel peaks hüpoteeklaenu võtjate pangaarvele saabuma Lätis esimene toetus.

"Toetuse saamiseks pole mingeid kriteeriume. Pole tähtis, millised on sissetulekud ja kui palju laene on. Kas see on luksuskinnisvara või ühetoaline korter. Kas on üks elamu või on kaks maja, kas on midagi välja üüritud või mitte. Mingeid kriteeriume pole," selgitas Läti finantsassotsiatsiooni õigusnõunik Edgars Pastars.

Esimese kvartali väljamakselt saab raha 100 000 laenajat, summad jäävad kolmest-neljast eurost sadade eurodeni. Kokku teeb see 24 miljonit eurot.

Aastaseks rahalennutamise kuluks on rehkendatud 82 miljonit eurot. Parlamendi otsusel maksavad selle kinni pangad, sest neil tuleb tasuda riigile kaks protsenti krediidiportfellist. Kokku teeb see 96 miljonit, nii et pisut jääb riigile üle ka.

"Paljud Euroopa riigid on oma toetusmeetmed kasutusele võtnud. Näiteks Poola, ja kui ma ei eksi, ka Itaalia, Hispaania ja Rumeenia – igal pool on mingid toetused. Läti lahendus on aga Euroopas ainulaadne. Probleem pole ju selles, et laenuvõtjatele nähakse ette mingi abi. Selle vastu on võimatu olla. Poliitikud võivad öelda, et laenuvõtja kodul on ka sotsiaalne tähendus, pangad teenivad suuri kasumeid ja riik peab oma inimesi aitama. Seda kõike võib mõista. Kuid probleem on toetuste maksmise korras. Kas tõesti 98 protsenti ehk sisuliselt kõik laenuvõtjad peaks raha saama? Ja kas peaksime aitama ka neid, kes seda tegelikult ei vaja?" rääkis Pastars.

Kommertspanku koondava Läti finantsassotsiatsiooni vastne nõukogu esimees ja Läti Luminori panga juht Kerli Vares polnud nõus "Aktuaalsele kaamerale" selgitusi andma. Küll aga on teada, et pangad kaaluvad pöördumist põhiseaduskohtusse ja sellist kõigile rahajagamist ei kiitnud heaks ka Euroopa Keskpank. Läti Panga president oli nõus eesmärgipärase toetusega.

"Läinud aastal suurendas seim pankadele kehtestatud makse ligi 140 miljonini aastas. Lisaks veel need 90 miljonit intresside kompenseerimiseks. Seega on pankade maksukoormus tänavu tõusnud vähemalt 200 miljonit eurot," ütles Pastars.

Läti laenuturule rahalend praegu mõju ei avalda, kuid võib juhtuda, et pangad liigitavad täiendava maksu oma kahjumiks ja küsivad uute laenuvõtjate käest tagasi.