Läti riigi konsolideeritud eelarve analüüs näitab esimesel poolaastal 600 miljoni euro suurust ülelaekumist, mullu oldi samal ajal 140 miljoni euroga miinuses. Suuremat laekumist võimaldasid Euroopa Liidu fondid.

Maksuraha said lätlased oma eelarvesse poole protsendi jagu kavandatust vähem, kuid tervikuna üle seitsme protsendi rohkem kui aasta eest. Sotsiaal- ja üksikisiku tulumaksu on laekunud plaanitust enam, käibemaksu aga vähem.

Sissetulekuid võrreldes on suurenenud avaliku ja erasektori palkade vahe. Riigi keskmine palgatõus on üheksa protsenti, kuid avalikus sektoris kerkis tasu 15 ja erafirmades vaid 6,5 protsenti.

"Ka Läti plaanib maksumuudatusi. Eesmärk on tõsta konkurentsivõimet. Praegu on näiteks Eestis eksportivate ettevõtete maksukeskkond Lätist soodsam. Nii et meie mõtleme selles suunas. Et Eesti otsustas nüüd jõuliselt makse tõsta, tuleb Lätile mõistagi kasuks. Kuid soovitan eestlastel mitte muretseda, sest Läti jääb praegu teiste Balti riikide konkurentsis alla. Loodame, et suudame muutuda konkurentsivõimelisemaks ja meie ettevõtted tulemuslikumaks, arvestades nüüd ka teie riigi otsust," rääkis Läti seimi Roheliste ja Talurahva Ühenduse fraktsiooni juht Harijs Rokpelnis.

Bensiini- ja diisliaktsiis on praegu Lätis Baltimaade kõrgeim, kuid järgmisel aastal peaks see naabreile alla jääma.

Läti koalitsioon ei tõtta Eesti eeskujul kiiresti makse tõstma. Kaitsekulud on küll prioriteet, kuid selle kõrval on poliitikute sõnul tähtis rahva toimetulek ja ettevõtete ekspordivõime tõstmine. Käibemaks on Lätis praegu 21 protsenti ja see ei muutu. Pankade maksustamist ja kodulaenuvõtjate aitamist peab koalitsioon õigeks lahenduseks.

"Kaitsevaldkond on Lätis järgmise aasta eelarve prioriteet. See on ainus, mis saab kätte vajaliku raha. Praegu kaalume pankade suure kasumi maksustamist, kui nad ei suuna majanduse arengusse rohkem laenuraha. Otsime lahendusi. Eesmärk on vähendada tööjõumakse. Loomulikult tuleb mõelda ka midagi eelarve tasakaalustamiseks, et maksutulu ei muutuks. Käibemaksumäära muutmist praegu päevakorras pole," ütles Rokpelnis.

Läti majandusel tervikuna hästi ei lähe. Kuigi sisemajanduse kogutoodang on mullusega võrreldes kerges plussis, langes see teises kvartalis aasta esimese kolme kuu tulemusest pisut rohkem kui protsendiga miinusesse. Pisikest kasvu lubanud prognoosid ei täitunud.