Bolt langetas aprillis klientidele taksohinda. See oli halb uudis platvormil sõitvatele juhtidele, sest nende teenistus vähenes seetõttu märgatavalt.

Töölepinguga töötava inimese kaitseks näeb seadus ette hulga piiranguid ja muu hulgas tuleb töötajale tagada piisav puhkeaeg. Ka kauba- ja reisijateveo puhul peab juht pidama kinni rangetest töö- ja puhkeajareeglitest ning nende täitmise kontrollimiseks on kasutusel sõidumeerikud.

Bolti platvormi kasutavad juhid ei ole aga Bolti palgal, kuna tegu on platvormiteenusega ehk juhid on justkui iseseisvad teenuseosutajad, kellele tööõiguse reeglid ei kehti. See tähendab, et senise töötasu säilitamiseks tuleb neil rohkem roolis olla ning see toob omakorda kaasa olukorra, kus liikluses osalevad üleväsinud juhid.

Transpordi ametiühingu esimees Üllar Kallas ütles ERR-ile, et selline olukord on töötajate suhtes ebaõiglane, ehkki päris töötajateks ei saa neid nimetada, kuna Bolti süsteem käsitleb neid tavapärasest töösuhtest teisiti.

"Sellega kaasnebki see, et töötajatel puuduvad piisavad sotsiaalsed tagatised, probleemsed on ohutust puudutavad küsimused, mis puudutavad töö- ja puhkeaega," loetles ta.

Kallase hinnangul peaksid ohtlike tööde tegijad, kelle seas on ka transpordivahendite juhid, selgelt töösuhte vormile alluma.

"24 tundi roolis on ohtlik nii juhile kui nende teenuse kasutajatele. Ja kui nüüd hindu vähendati, siis tahes tahtmata tekib inimestel soov teenida natukenegi selleks, et teenida sama summa, mis eelnevalt, tuleb lihtsalt rohkem roolis olla, veel väsinumana," tõdes Kallas.

Üks Bolti platvormil juhina töötav inimene jagas ERR-iga kuvatõmmist oma viimase kolme kuu statistikast, mille kohaselt on ta selle aja jooksul töötanud 813 tundi ja 29 minutit. Tavapärase kaheksatunnise tööaja puhul oleks see tähendanud ilmvõimatut olukorda – igas kuus pidanuks ta töötama 34 päeva.

Politsei on unisena rooli istumise suhtes kategooriline. Liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss ütles, et väsinuna rooli istumine võib tappa ja on võrreldav joobes juhtimisega, sest inimesel väheneb reageerimiskiirus ja hajub tähelepanu.

"Väsinud inimene võib roolis kergesti magama jääda, mille tagajärjel võivad toimuda täiskiirusel laupkokkupõrked või teelt väljasõidud. Viimastel nädalatel on ainuüksi Tallinnas olnud paar sellist juhtumit, kus inimesed jäävad roolis magama, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja sattudes ise haiglasse. Ka Euroopa liiklusõnnetuste statistika näitab, et vähemalt viiendik liiklusõnnetustest Euroopas on seotud juhi väsimusega," tõdes ta.

Kirsi sõnul saab ka ettevõte ise kindlasti palju teha, et juhid endale ega teistele ohtlikud poleks, olgu selleks mõni tehnoloogiline platvorm, mis aitaks tuvastada väsinud, kiirust ületavad, liiklusseadust rikkuvad ja muid rikkumisi toime panevad juhid, või tõesti rangemad töö- ja puhkeajanõuded.

"Abiks oleks ka inimeste teadlikkuse tõstmine, et väsinuna roolikeeramine on päriselt eluohtlik. See ei ole pelgalt jutt, vaid need on reaalsed olukorrad nii Euroopas kui ka meie Eesti teedel," lisas Kirss.

Taksojuhid üldiselt ametiühingusse ei kuulu

Üllar Kallas ütles, et transpordi ametiühingusse taksojuhte väga ei kuulu, kuid mujal maailmas on taksojuhid üldiselt ametiühingu liikmed.

"Nende ühinemiste kaudu ongi saanud nende teenuseplatvormi omanikega paremini suhelda ja õiglasemaid tingimusi endale välja kaubelda. Täna on meil olukord, kus platvormiomanik ühepoolselt otsustab, et langetan hinda ja teisele poolele jääb ainult võimalus, et võta või jäta," ütles transpordi ametiühingu juht.

Sisuliselt on tema hinnangul tegu halli alaga, mis on inimeste suhtes väga halb, sest kui töötaja ületöötamise tagajärjel töövõimetuks jääb või õnnetusse satub, on kogu vastutus lükatud temale ja platvormiomanik, kellele jääb kasum, peseb oma käed puhtaks ning võtab uue töötaja asemele.

"Inimesed, kes on seda kahju kannatanud, jäävad aga sotsiaalsüsteemi kanda ehk meie kogu riigina ja maksumaksjatena maksame need töövõimekaotused inimestele kinni," nentis Kallas.

Selleks, et olukord paraneks, tuleks Kallase sõnul taksojuhtidel ise esindusorganisatsioonidega liituda, sest taksopeatuses suitsuringis kirumine asja ei paranda. Sekkuma peaks aga ka riik.

Kallas ütles, et praegusel moel on tegu ebaausa konkurentsiga ning kui Bolti juhtidele kehtiksid samasugused reeglid nagu teistele töötajatele, võidaksid sellest nii töötajad kui ka tööandjad, sest ebaausaid võtteid kasutavad ettevõtted jääksid konkurentsieeliseta, ja ka riik võidaks õiglaste maksude näol. Lisaks tooks see, kui juhid saaksid normaalselt puhata, kaasa rohkem tervena elatud aastaid.

Töötaja kohustub tagama, et ta ennast ega teisi ei ohusta

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium näeb vastutust piisava puhkamise eest Bolti juhtidel endil. MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets ütles, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on töötajal kohustus tagada, et töötamine või teenuse osutamine ei ohusta tema enda ega teiste elu ja tervist.

"Näiteks juhul, kui töötaja teeb põhitööna kontoritööd ja töövälisel ajal osutab osalise ajaga platvormil kullerteenust, peab töötaja tagama, et mitmel kohal töötamine ei sea ohtu tema ega teiste tervist, näiteks seetõttu, et töötaja on mitmel kohal töötamise või teenuse osutamise tõttu üleväsinud ja hajevil," tõi ta välja.

Rahumets lisas, et töö- ja puhkeaja piirangutest kinnipidamine on vajalik, et vältida ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi ning minimeerida nende esinemise riski.

"Platvormitöö on ainus sissetuleku allikas ligi 4,4 protsendi platvormitöö tegijate jaoks ning tihti tehakse platvormitööd oma põhitööle lisaks, vabalt valitud ajal vastavalt võimalusele," lausus ta.

Samuti rõhutas Rahumets, et platvormid annavad olulise panuse töökohtade loomisse, ettevõtluse arendamisse ja innovatsiooni ning platvorme tuleb toetada. Samal ajal peab tema sõnul tagama platvormitööd tegevate inimeste head töötingimused ning ohutuse ja tervise kaitse.

"Väga madal teenuse hind ei saa tulla inimeste tööalaste ja sotsiaalsete õiguste arvelt," sõnas ta.

Paindliku tööajaga kaasnevad riskid

Rahumets märkis, et ka platvormitööd on võimalik teha erinevates õiguslikes vormides ja sellest, kas tegu on töölepingu või teenuse osutamise lepinguga, olenevad ka osapoolte õigused ja kohustused.

"Juhul kui platvorm juhib ja kontrollib töö tegemist ning töö tegemise viisi, aega ja kohta, siis tuleks pooltel sõlmida tööleping. Sellisel juhul tuleb platvormitöö tegijale tagada ka töösuhtele omased töötingimused, näiteks miinimumtöötasu, piisav töö- ja puhkeaeg, kaitse ülesütlemise eest, tervisekontroll, võimalus kollektiivläbirääkimisi pidada," loetles ta.

Kui aga töötegija on töö tegemisel olulisel määral iseseisev ning valib ise kuidas, millal ja kus ta tööd teeb, peaks ta Rahumetsa sõnul tegutsema iseseisva teenuseosutajana ning teenuseosutajale tööõiguse reeglistik ei kohaldu. Nende puhul kehtivad poolte vahel kokkulepitud tingimused, sealhulgas platvormi üldtingimused.

Ta märkis, et ei saa öelda, et kõik platvormitöö tegijad peaksid olema iseseisvad teenuseosutajad või vastupidi, peaksid töötama töölepinguga, sest iga lepinguline suhe on erinev, oma nüanssidega ja vajab igakordset juhtumipõhist analüüsi.

"Meile teadaolevalt tehakse täna Eestis platvormitööd peamiselt töövõtulepingu alusel või FIE, OÜ või ettevõtluskonto kaudu. Tuleb möönda, et ulatusliku tööaja paindlikkusega kaasnevad nii positiivsed küljed – lihtne töö- ja eraelu ühitamine, võimalus teenida täiendavat sissetulekut –, kui ka riskid – vähene aeg tööst puhkamiseks, risk õnnetusteks," rääkis Rahumets. "Paneme kõigile südamele, et oluline on töö tegemiseks valida see vorm, mis vastab tegelikkusele."

Platvormitöö tegijad ei pruugi oma õigusi teada

MKM-i esindaja lisas, et kui platvormitöö tegija tunneb, et tema õigussuhe on valesti liigitatud, saab ta oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, aga ka tööinspektsiooni poole, kes pakub nõustamisteenust.

Üllar Kallas transpordi ametiühingust tõdes, et paraku ei pruugi paljud Bolti juhid oma õigustega üldse kursiski olla, arvestades, et juhid on sageli välismaalased, kes ei tunne siinseid seadusi ega tea võimalusi, kuidas enda õiguste eest seista.

"Eestisse toodud välismaalastega käitutaksegi tihti nii, et kui ta ei ole mingi asjaga nõus, lõpetatakse töösuhe ära," tõdes ta, rääkides laiemalt olukorrast tööturul. "Kui töösuhe on lõpetatud, siis sisuliselt ka tööviisa kaotab kehtivuse ja ta saadetakse riigist välja. Siis tuuakse jälle uued asemele."

Tööinspektsiooni statistika näitab, et eelmisel aastal oli töövaidluskomisjoni tulnud avaldustest 21 protsenti seotud võõrtööjõuga.

Kallas tõi välja, et see näitaja ei peegelda probleemi ulatust, sest need olid vähesed neist, kes üldse oskasid töövaidluskomisjoni poole pöörduda.

Rahumetsa sõnul on platvormitöö ja platvormitöötajate töötingimuste parandamine ka Euroopa Liidu tasandil fookuses ja prioriteetne teema. Ta viitas märtsis Euroopa Liidu Nõukogus heaks kiidetud platvormitöö direktiivile ja märkis, et järgmise sammuna peab Euroopa Parlament formaalselt kokkuleppe heaks kiitma. Seejärel tuleb liikmesriikidel hakata direktiivi oma õigusruumi üle võtma, et parandada platvormitöö tegemise tingimusi ning suurendada läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises.

Bolt põhjendas hinnalangetust eelmisel nädalal ERR-ile sooviga tuua juurde kliente, sest viimase poole aastaga on juhtide hulk platvormil plahvatuslikult kasvanud. Seejuures on eestlastest taksojuhte vähe ning enamik vedajaid on Bolti sõidujagamisteenuse juhi Oscar Rõõmu sõnul tulnud Ukrainast, Aasiast ja ka mujalt.

Ka ütles Rõõm toona, et Bolt ei taha piirata seda, kui palju juhte korraga teenust kasutada saab, sest nii on juhid kiiremini kättesaadavad, teenust saab pakkuda odavamalt ja see suurendab nõudlust. Suurem nõudlus parandab omakorda teenistust ja see toob juurde rohkem juhte.

"Sellisena me seda ratast pöörlemas näeme," lausus Rõõm.