Sel kuul saavad erametsaomanikud esitada avaldusi, et riik kompenseeriks neile looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu. Selleks on kaks toetuseliiki: Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus.

"Eelmise aasta taotlusvoorus määrati Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust 66 920 hektarile. Sealhulgas määrati toetust piiranguvööndis asuvale metsamaale toetust 36 480 hektarile summas 2 125 062 eurot ning sihtkaitsevööndis ja metsaelupaikades asuvale metsamaale 30 440 hektarile summas 4 074 834 eurot," rääkis keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) metsaosakonna juht Gunnar Reinapu.

Täiendavast siseriikliku meetmest määrati väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetust 2023. aastal 8069 hektarile summas 484 148 eurot.

Looduskaitselised piiranguid nendes metsades saab lihtsustades jagada kahte suuremasse liiki. "On piiranguvööndid ja hoiualad, kus majandustegevus on osaliselt lubatud vastavalt konkreetsele kaitsealale kehtestatud reeglite alusel. Seal võivad olla keelatud osad raieliigid, näiteks uuendusraie. Raielankide lubatud suurus on piiratud, see on väiksem kui tulundusmetsas, samuti võivad olla ajalised piirangud või raied on lubatud ainult külmunud pinnasega," rääkis Reinapu.

"Teiseks on sihtkaitsevööndid, reservaadid ja piiranguvööndis asuvad metsaelupaigad Natura aladel – need on reeglina alad, kus majandustegevus on 100 protsenti keelatud ja maaomanikul puudub võimalus metsa majandada," ütles Reinapu.

Natura toetus aastatega tõusnud 24 eurot

Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetust on võimalik taotleda alates 2022. aastast. Toetuse määr ühe hektari kohta on püsinud muutumatuna 60 eurot hektari kohta aastas.

Natura 2000 erametsadele on võimalik toetust taotleda alates 2008. aastast. Toetusel on kaks ühiku määra. Üks toetuse määr rangemate piirangute eest (sihtkaitsevöönd) ja teine leebemate piirangute eest (piiranguvöönd). Juhul kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse eelarve, siis vähendatakse piiranguvööndi ühikumäära (vähendatud PV).

Need ühikumäärad on aastate lõikes muutunud minimaalselt. Sihtkaitsevööndis oli 2008. aastal toetus (kroonidest ümberarvutatult) 109,93 eurot ja piiranguvööndis 60,08 eurot aastas hektari kohta. Sihtkaitsevööndis tasu tõusis 2015. aastal 110 euroni ja piiranguvööndis ühikumäär langes 60 eurole. Eelmisel aastal tõusis sihtkaitsevööndi eest makstav tasu 134 eurole ja püsib sama ka tänavu. Vähendatud piiranguvööndi eest makstav tasu oli 2017. aastal 53,81 eurot aastas hektari kohta ja see summa on tõusnud praeguseks 58,39 eurole.

Taotlusi hüvitisteks Natura 2000 alal ja mujal võetakse vastu 4.-30. aprillini. Toetust menetleb KIK, kes teeb otsused hiljemalt 30. aprilliks 2025. aastal. PRIA maksab toetused välja hiljemalt 30. juuniks 2025. aastal.