Eestis luuakse parasjagu kliimaseadust, mis peaks seisma selle eest, et me aitaks eri valdkondades kliimamuutust pidurdada. Kliimaseaduse arutelus tuleb silmas pidada, et metsanduses peab kliimamuutuse leevendamiseks vähendama märgatavalt raiemahte, arutluse all olev tselluloositehase rajamine ei ole kliimalahendus.

Peamine kliimamuutuse põhjustaja on fossiilsete kütuste põletamine, kuid kliimamuutusi aitavad kõige paremini leevendada heas seisus ökosüsteemid. Siiani ei ole suudetud välja mõelda ühtegi päriselt töötavat kunstlikku süsiniku atmosfäärist eemaldamise tehnoloogiat. Praegu toimivad siiski ainult looduslikel lahendustel põhinevad süsiniku sidumise viisid nagu näiteks soode kaitse ja taastamine, põllumaade kliimasõbralik majandamine ning metsade süsinikuvaru kasvatamine.

Kliimaseadus käsitleb neid teemasid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonna (ingliskeelse lühendina LULUCF) all. Praegu on aga Eesti LULUCF-i sektor süsiniku heitja, mis tähendab, et meie ökosüsteemid mitte ei seo süsinikku, vaid hoopis heidavad seda ja soojendavad kliimat. Põhjuseks on intensiivne majandustegevus, sealhulgas lähiaastatel ka ülemäärane raie.

Metsade targa kasutuse ning kaitsega on võimalik panustada kliimamuutuste leevendamisse ning juba hoogsalt toimuvate muutustega kohanemisse. Metsade majandamisel on tuntav positiivne kliimamõju siis, kui selle tagajärjel metsade süsinikuvaru kasvab.

See on võimalik juhul, kui raiemaht on väiksem kui metsade kogujuurdekasv, või juhul, kui metsade pindala teiste maakasutusviiside arvelt suureneb. Raiutud puidust saab parima kliimamõjuga tooted siis, kui need on võimalikult pikaajalise kasutusega, lukustades metsast puiduna välja võetud süsiniku aastakümneteks, ideaalis metsade raieringiga sama pikaks ajaks.

2021- aasta puidubilansi järgi kasutatakse Eesti metsadest raiutavast puidust 43 protsenti palgina, 23 protsenti paberipuuna ning küttepuiduna 34 protsenti. Kuna palgipuust on võimalik saada saematerjali maksimaalsel 60 protsendi ulatuses, siis võib optimistlikult öelda, et Eesti metsadest raiutud puidust jõuab pikaajalistesse toodetesse umbes veerandi jagu. Ülejäänud läheb kas põletamisse või sellistesse lõpptoodetesse, mille eluiga on maksimaalselt mõni aasta, näiteks paber ja papp.

Eesti metsad olid raiete suure mahu tõttu LULUCF-i arvestuses aastatel 2016–2021 heite poolel. Metsade tagavara on viimastel aastatel vähenenud ligi 33 miljoni tihumeetri võrra. See näitab, et metsade majandamine on olnud liiga intensiivne ja kliimamuutuse leevendamiseks tuleb raiemahte koomale tõmmata. Kui palju koomale?

Keskkonnaagentuur analüüsis kliimaseaduse koostamise käigus erinevate raiemahtude mõju süsinikuheitele ning leidis, et kõige paremini mõjub kliimamuutuste pidurdamisel väikseim analüüsitud raiemaht, seitse miljonit tihumeetrit aastas. Kuigi sellest väiksemaid mahte analüüsitud ei ole, võib eeldada, et väiksematel raiemahtudel on veelgi tugevam positiivne mõju ja seda just lähikümnenditel.

Kiire mõju saavutamine on oluline, sest just lähemate aastakümnete tegevused on kriitilise tähtsusega, kui tahame pidada kinni Pariisi kliimaleppes seatud 1,5 või isegi kahe kraadini soojenemise piirist.

Turvasmuldadel tuleb eelistada püsimetsandust

Lisaks raiemahu vähendamisele on olulisel kohal ka metsade loodussõbralikum majandamine kuivendatud turvasmuldadel. Taolisi metsi kuivendades nende turbakiht mineraliseerub ehk hakkab lagunema, mistõttu paiskub atmosfääri suurtes kogustes süsinikku. Puud kasvavad kuivendatud alal küll kiiremini, mistõttu võivad need alad mõnda aega lausa süsinikku siduda, ent süsinikku hoida neis metsades kaua ei õnnestu.

Kui kuivendatud turvasmuldadel kasvavad metsad lagedaks raiuda, siis jõuab taolistest metsadest raiutud puidust pikaajalistesse toodetesse maksimaalselt veerandi jagu. Ülejäänud süsinik lendub puidupõletamisel ja lühikese elueaga pakendite lagunemisel või põletamisel mõne aasta jooksul atmosfääri ning kütab kliimat. Ühtlasi hakkavad raiutud langid suurtes kogustes süsinikku eritama.

Soomes on mõõdetud, et lageraiejärgselt emiteerivad kuivendatud turvasmuldadega alad 30 korda rohkem süsinikku kui samaväärsed raiumata alad.

Seega annab kuivendatud turvasmuldadel metsade intensiivne majandamine kliimamuutusele vaid hoogu juurde. Soome riigi ametlik soovitus on turvasmuldadel kasvavaid metsi püsimetsana majandada ning kuivendussüsteemid uuendamata jätta. Eestis raiutakse praeguseni selliseid metsi lagedaks ning kliimamõjusid ei arvestata. Seetõttu on selliste metsade majandamise arutelu kliimaseaduse seisukohalt oluline.

Kliimamuutuste tagajärjel sagenenud ja pikenenud põuad seavad küsimärgi alla kuivendussüsteemide suuremahulised rekonstrueerimis- ja hooldustööd. Meil on juba kliimamuutuste tõttu aastas perioode, mil metsas oleks vaja vett hoida ja selle kiire allavoolu laskmine muudab metsad väga põuahellaks. Seega võiks kuivendatud metsade majandamine Soome eeskujul leevendada nii kliimamuutuste mõju kui ka sellega paremini kohaneda.

Tselluloositehasega kliimamuutust ei pidurda

Kliimaseaduse loomise käigus on ühe meetmena lauale käidud ka uue tselluloositehase rajamine. Taoline meede aitab kliimamuutustele hoopis kaasa, mitte ei leevenda neid.

Nimelt tehakse tselluloosist peamiselt paberit ja pappi, mis on lühikese elueaga ning neisse seotud süsinik satub väga kiiresti tagasi atmosfääri. Kuigi väga palju räägitakse innovaatilistest pikaajalisest puidukeemiatoodetest, siis praegu neid kulutõhusalt suures mahus toota ei osata. Suurem osa tselluloosist tehtud lõpptoodetest satub kiiresti prügikasti ja sealt edasi põletuskatlasse või prügimäele, mõelgem kasvõi papist joogitopside peale.

Samuti on selge, et kui raiemahte vähendada, siis uut suure puidutarbega tööstust Eesti turule lihtsalt ei mahu. Tselluloositootmise mõju kliimale on tänu sellest tehtavate peamiste toodete kiirele prügiks muutumisele sedavõrd negatiivne, mistõttu on lausa piinlik, et kliimaseaduse raames selliseid meetmeid üldse kaalutakse.

Kliimaseaduses tuleb kokkuvõttes keskenduda raiemahtude vähendamisele, pikaajalistele puidutoodetele ning turvasmuldadel kasvavate metsade püsimetsana majandamisele. Kõik sellised plaanid, mis võivad praegust raiemahtu põlistada või veelgi suurendada, tuleb kliimaseaduse arutelul laualt maha tõsta. Mitmekesine loodus on kliimamuutuse halvimate tagajärgede ärahoidmisel meie parim päästerõngas.