Antti Tooming: erametsade tulevik looduse kaitse ja majandamise vaates

Kliimaministeeriumis ette valmistatud metsanduse ja looduskaitse reform pakub lahendusi erametsaomanike tõstatatud muredele, kirjutab Antti Tooming.
Kliimaministeerium ja erametsaliit on viimastel kuudel korduvalt kohtunud, et leida ühiselt lahendusi looduskaitse ja metsamajandamisega seotud küsimustele. Erametsaliit esitas ministeeriumile maa- ja metsaomanike ootuse taastada maadevahetus, tõsta looduskaitselisi hüvitisi ning tõi esile erametsaomanike muret looduskaitseliste piirangute laienemise üle.
Ministeeriumi poolt saime kinnitada, et kui välja arvata looduskaitse aluste maade vahetus, on teised erametsaliidu tõstatatud teemad juba lahendamisel. Sealhulgas näiteks hüvitiste uuendamine on erametsaliiduga ühises projektis lõpusirgele jõudmas. Selle eesmärk on luua kulutõhus hüvitiste süsteem, mis arvestab piirangutega erametsa puidu turuväärtust ehk saamata jäävat võimalikku tulu. Samuti käib aktiivne töö iga-aastaste kompensatsioonide ajakohastamiseks.
Maaülikooli värskelt valminud uue arvutusmetoodika järeldused on kõnekad: sihtkaitsevööndites on õiglane keskmine hüvitise määr kuni 197 eurot hektari kohta. Praegu makstakse range kaitsega alade sihtkaitsevööndites eraomanikele 134 eurot hektari kohta. Piiranguvööndites kujunes keskmiseks ühikuhinnaks praeguste tingimuste järgi 40 eurot hektari kohta ning kui arvesse võtta plaanitavad muudatused looduskaitseseaduses, millega keelatakse kaitstavatel aladel lageraie, kujuneks hüvitiseks 61 eurot hektari kohta.
Seega ei ole käärid praeguste hüvitistega väga suured, kuid rangete piirangute talumise hüvitis on ajale jalge jäänud. Nüüd on pall ministeeriumi väravas ja meie töö on kujundada õiglased hüvitismäärad sel moel, et protsess oleks võimalikult bürokraatiavaba.
Lisaks on töös täiendavad lahendused piirangute koheseks hüvitamiseks näiteks nii, et riik omandab raieõiguse, aga maa omanikuks jääb ikka inimene või ettevõte. Samuti on olulisel määral täiendavat raha suunatud range kaitsega alade riigile ostmiseks ja huvi selle vastu on suur.
Anname erametsaomanikele edasiseks kindlustunnet ka looduskaitseliste piirangute osas. Selleks teeme ettepaneku tagada riiklik kaitse 30 protsendile maismaast ning see on nii eesmärk kui ka lagi. Selle saavutamine on looduskaitseliselt oluline, kuid samal ajal loob selguse looduskaitsealade edasise laienemise piiridele.
Kui 30 protsendi eesmärk täitub, vaatab loodav ekspertkomisjon täiendavate kaitsevajakute tekkimisel proportsionaalselt üle piirangud mujal ning see piir jääb püsima. Lisaks sellele otsime eramaadel võimalusi vabatahtliku looduskaitse edendamiseks, nagu teevad paljud lähinaabrid, näiteks Soome ja Leedu.
Võtan otsustavalt maha mure uute kaitstavate alade laienemise pärast erametsadesse. Koos praegu ettevalmistamisel olevate kaitstavate aladega moodustab riikliku kaitse alla loetav territoorium ca 28 protsenti maismaast. Puudu oleva kahe protsendi fookus on selgelt riigimaadel. Täiendavad alad sisaldavad niidu- ja sookooslusi, kaitset vajavaid märgalasid, samuti meil veel alles jäänud väheseid põlismetsa mõõtu välja andvaid metsaalasid riigimetsades. Erametsasid lisandub kaitse alla vaid erandjuhtudel.
Kordame üle ka värsked andmed kaitse all oleva erametsa kohta. Keskkonnaagentuuri viimaste andmete kohaselt on range kaitse all ca 31 000 ha erametsa, mis moodustab ca 2,4 protsenti Eesti erametsadest. Sellest jääb kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndisse ca 27 200 ha ning hoiualadele ca 3800 ha.
Looduskaitseseaduse eelnõus toodud põhimõtte jõustumisel rakendub range kaitse täiendavalt metsaelupaikades 11 700 ha. Seejuures on neil aladel võimalik oma tarbeks puid võtta kuni kolm tihumeetrit hektari kohta aastas. Lisaks on töös olemasolevate kaitstavate alade kaitse-eeskirjade muudatused, mille tulemusel on kavandatud erametsadest range kaitse alla veel ca 1500 ha. Ja sellega range kaitse lisamine piirdubki, edasiselt saab seda juhtuda vaid erandkorras.
Kokkuvõttes on range kaitse osakaal erametsades selline: olemasolev range kaitse ca 31 000 ha, lisanduv range kaitse ca 13 200 ha.
Ettevalmistamisel olevaid kaitsealasid – n-ö projekteeritavad alad ehk juba aastaid kehtivate piirangutega, kuid veel mitte lõplikult kaitsealaks vormistatud alad – on maismaal 53 590 ha, millest metsamaale jääb ligikaudu 43 000 ha. Sellest omakorda riigimaal on ligi 41 200 ha ja eramaal 1681 ha. Kui need juba olemasolevate piirangutega projekteeritavad kaitsealad välja arvata, siis erametsadesse lisandub 30 protsendi eesmärgi täitmisel lisanduvat kaitset vaid erijuhtudel.
Plaanitavas seadusemuudatuste paketis sisalduv lageraie keelamine kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ja hoiualal puudutab ca 125 000 ha metsamaad, millest eramaale jääb ca 36 000 ha. Seejuures võib metsaomanik jätkuvalt raiuda kuni 20 tm aastas metsateatist esitamata, ning kui kaitse-eeskirjaga ei ole juba praegu teisiti sätitud, jäävad alles ka mitmed uuendusraie võimalused, lisandub püsimetsana majandamise võimalus. Hoiualadel jääb võimalus metsa uuendada häil- ja aegjärgse raiega.
Rõhutan, et riik toetab erametsaomanikke nendele kuuluvate metsade loodushoiu tagamiseks ja hooldamiseks kokku igal aastal 21 miljoni euroga, mille hulka kuulub nii looduskaitseliste piirangute hüvitamine, eraloodushoiu tagamine, maade omandamine ja erametsatoetused.
Ehk on hea ka välja tuua, et kaitsealuse metsa omamine ei ole alati vaid kulu ja kohustus. Näiteks on juriidilised isikud viimasel kümne aasta jooksul kokku ostnud omajagu range kaitsega metsi.
Kaitsealuste maade ostmise huvi võib olla seotud vastutustundliku metsamajandamise sertifikaatidega, mille üheks tingimuseks on omanduses olevatest metsadest 10–15 protsendi majandamata jätmine. Riiklikud kaitsealad on olnud metsamajandajatele soodsaks võimaluseks tagada ühelt poolt vastutustundliku majandamise sertifikaat, saades samal ajal majandamata jätmise eest ka hüvitist.
Kokkuvõttes soovime koostöös erametsaliiduga metsaomanike poolt tõstatatud muresid ühiselt ja sisuliselt lahendada.
Toimetaja: Kaupo Meiel