Riik piirab eraomanikul looduskaitseliste metsades majandamist ja maksab selle eest hüvist, kuid 2008. aastast samal tasemel püsinud hüvitised ei kata enam metsaomanikele piirangute tõttu saamata jäävat tulu.

"Natukene on juurde pandud rangete piirangutega metsade omanike hüvitist, aga inflatsioon on kohe selle ära ka söönud. Süsteem on ju praegu selline, et kõigile laia haluga, ühtemoodi. Peab ikkagi vaatama, mida see metsamaa suudaks kasvatada," kommenteeris erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun.

Praegu on leebema kaitsega piiranguvööndites hüvitismäär 60 eurot hektari kohta.

"Leebemate piirangute puhul on need kompensatsioonid õiglased, seda näitas eelmisel nädalal valminud maaülikooli uuring. Need on jäänud ajale jalgu range piirangu puhul, kus tõesti sul ei ole võimalik metsa majandada. Hetkel on see 134 eurot hektari kohta. Meie nägemus on, et see võiks olla umbes 200 eurot hektari kohta," rääkis kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.

"Teame ju olukordi, kus hektari kohta peaks hüvitis olema võib-olla 500 kuni 600 eurot hektaril aastas. Osa metsaomanikke praegu kindlasti kannatab," ütles Aun.

Omanikud oleks nõus piirangutega metsa vahetama muu samaväärse riigimaa vastu, kuid maadevahetust riik taasalgatada ei soovi. Samas Nursipalu puhul sobis kaitseministeeriumile nii maade asendus kui ka hüvitis.

"Nursipalu metsaomanikud ja maadeomanikud on kuidagi eelisseisus, nendele need laiendused on mõeldud, pakutud välja. Mingil põhjusel looduskaitseliste piirangutega maaomanikud ei oma sellist samasugust võimalust oma metsa kas müüa riigile või siis metsa asendust," rääkis Võrumaa metsaühistu liige Liina Helstein.

"Seda ma ei oska vastata, kuna mina ise selle juures ei olnud," märkis Tooming.

Tema sõnul erametsades looduskaitselisi piiranguid enam ei suurendata.

Veel teevad metsaomanikele muret maamaksu muudatused.

"Annab võimaluse maamaksu mitmekordistada kohe kiiresti – sellega ei ole me päri. Meile poliitikute poolt mõni aasta tagasi anti lubadus, et paneme seadusesse sellise klausli, et üle 10 protsendi aastas maamaks kasvada ei saa. Nüüd tahetakse see klausel ära võtta," ütles Aun.

"See, millise otsuse teeb kohalik omavalitsus selle piirmäära sees, on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse õigus otsustada. Mina kutsun põllumajandussektori esindajaid kohalike omavalitsustega läbi rääkima. Lihtsalt olemasolev näitab meile, et kohalikud omavalitsused ei ole kuritarvitanud täna seda võimalust ise maamaksu määrata," rääkis regionaalminister Piret Hartman.