Mida tähendab koalitsioonileppe punkt "liigume edasi Tallinna peatänava projekteerimisega?" Kas eesmärk on jõuda projekteerimishankeni või projekt valmis saada?

Meil on praegu olemas eskiisprojekt, aga kokkulepet, kuidas sellega edasi liikuda, varem ei olnud. Seal oli terve hulk küsimusi, mis tuli lahendada. Mitmeid täiendusi on vaja juba tulenevalt muutunud olukorrast ja sellest, et meil on vahepeal aeg kümme aastat edasi läinud. Muuhulgas puuduvad seal looduspõhised lahendused, millest toona lihtsalt ei räägitud. Olgu siis sademevee äravool või kuumasaarte vähendamine.

Selle pilguga tuleb eskiis üle vaadata ning siis kuulutada välja projekteerimihange. Ma ei oska öelda, kaua sellega täpselt aega võib minna, aga eeldus võiks olla selle aastaga projekt valmis saada.

Kas see tähendab ka seda, et teie eesmärk on järgmise aasta eelarvet koostades ehitushankeks raha ette näha?

Kui kõik läheb tempokalt, nii nagu soovitud, siis jah, see võiks eesmärk olla küll.

Mida tähendab koalitsioonileppesse seatud põhimõte, et peatänaval ei tohi autoliikluse sujuvus halveneda? Kas sõiduradasid ei tohi vähemaks jääda või sõidukiirust ei tohi langetada?

Sujuvus ongi liikluses täiesti omaette mõiste, mis katab kõiki teemasid, mis te loetlesite. Eesmärk on, et liikumine peab olema võimalikult sujuv. See tähendab, et fooritsüklid peavad olema seadistatud selliselt, et liikumine on loogiline nii jalakäijatele kui ka autodele.

Vahetevahel ei taga ka suurem sõiduradade arv tingimata sujuvust, kui muud tänavaruumi loogikad seda ei toeta. Eskiisprojekt oluliselt sõiduradade arvu ei muutnud, aga seal on paar kitsaskohta. Eriti see, mis jääb Jaani kiriku taha, kus tänavaruum on väga kitsas.

Teie vastutusalas on ka mitmed parkimisküsimused. Koalitsioonilepingus seisab, et "otsime lahendusi parkimisprobleemide lahendamiseks kortermajade ja vähese tänavaruumiga piirkondades". Missuguseid lahendusi te otsima peate hakkama?

See puudutab eelkõige neid piirkondi, kus tänavaruum on kavandatud ajal, kui autode hulk oli oluliselt väiksem. See puudutab näiteks Kalamaja, Õismäed, Mustamäed ja Lasnamäed. Ja eks seal tulebki vaadata, kuidas me olukorra lahendame.

Aga kas see ei ole hea, kui planeeringus ongi arvestatud vähemate autodega? Siis on inimestel ju vähem motivatsiooni autosid soetada.

Meie soov on, et tänavaruum ka neis piirkondades saaks mitmekesisem. Sageli on seal kõnniteed väga kitsad ja tänavatel puudub haljastus. Kõnniteede laiendamisega, vajadusel rattateede projekteerimise ja haljastusega on meil soov ikkagi edasi minna. Paratamatult on inimesi, kellel on vaja linnaruumis autot kasutada.

Aga auto ilmtingimata ei pea asuma maja ees. Väga paljudes teistes linnades on näiteid, kus on rajatud parkimismaju, mis oma olemuselt võivad linnaruumi rikastada. Näiteks võib parkimismaja katusel olla täiendav avalik ruum, mänguväljak ja haljastus.

See punkt tähendab selliste lahenduste otsimist, kus inimestel oleks võimalik oma autot parkida, aga ka nii, et seda ei pea tegema tänavaruumi kvaliteedi arvelt ja koduukse ees.

Kas linn pakuks kontsessiooni parkimismajade rajamiseks või rajaks ise parkimismaju?

See on juba tehniline lahendus, mida me peamegi läbi rääkima, et kuidas seda tegema hakata. Aga praktiline näide on, kui rääkida Ristiku tänava rekonstrueerimisest, kus projekt on juba peaaegu valmis. See projekt näeb ette parkimiskohtade olulist vähendamist. Et kas sellisel juhul on mõistlik piirkonda rajada näiteks üks parkimismaja.

Tallinnas on mitu korda muudetud reegleid, kui palju peab või tohib uute korterelamute juurde parkimiskohti planeerida. Missugune reegel praegu on ja kuidas on plaanis seda muuta?

See reegel on praegu piirkonniti erinev. Kesklinnas on kuni üks parkimiskoht korteri kohta. Aga kesklinnast väljapoole on koefitsiendid erinevad ja sõltuvad sellest, kas ta asub kesklinna lähedal või hoopis kaugemal.

Linnas on juba töös uute parkimisnormatiivide koostamine ja selle eesmärk on muuta süsteem senisest oluliselt dünaamilisemaks. Näiteks kui valmiv kortermaja asub kesklinnast kaugel, aga on näiteks väga hea ühistranspordiühendusega, siis ei ole ühtegi head põhjendust, miks peaks linn seal nõudma hoone juurde väga suurt hulka parkimiskohti.

Kas kokkuvõttes võiks parkimiskohti uusarenduste juurde lisanduda või vähemaks jääda?

Kindlasti vähemaks jääda. See on teema, mis on pikalt olnud õhus. Üldjuhul nõutakse neid parkimiskohti liiga palju ja rohkem, kui neid tegelikult kasutatakse.

Parkimiskohtade väljaehitamine on väga suur kulu, mis tõstab ka korterite hinda ebamõistlikult ja muudab kodu inimestele vähemkättesaadavaks. Ja maa alla ehitamine pole ka väga keskkonnasõbralik tegevus, mistõttu on eesmärk vähendada ka maa alla rajatavaid parkimiskohti.

Koalitsioonilepingu järgi plaanitakse edasi arendada ka Linnahalli ala merevisiooni. Mis eesmärk selle punktiga seatakse?

Merevisioonis on terve hulk häid mõtteid. Näiteks see, kuidas korraldada Põhja puiestee tänavaruum, mis praegu on väga asfaldirohke. Seal näeb merevisioon ette oluliselt rohkem haljastust ja sellega tuleb kindlasti edasi liikuda.

Osa merevisioonist käsitles ka Linnahalli ala. Selle osas tuleb meil jätkata koostööd muinsuskaitseametiga, et aru saada, mis on selle hoone puhul oluline ja kuidas me saaksime selle ala arendamisega edasi minna.

Me soovime selle ala tõesti fookusesse võtta ja töötada välja realistlik plaan, kuidas selle arendamisega edasi minna selliselt, et hoitud oleks kultuuripärand ning loodud mitmekesine linnaruum, mis pole elitaarne ja mis annab põhjust sinna tulla erinevatel elanikkonnagruppidel.

Kas on seatud ka ajalised sihid, millal võiks visioonist saada hange?

Seda ei oska veel öelda. Siin on koostöö riigi ja muinsuskaitseametiga väga oluline. Praegu me tegeleme koos muinsuskaitseametiga sellega, et koostada Linnahallile täiendav tarindite uuring, et mis seisukorras need on. Kuna siin on neid osapooli hulga rohkem, siis on konkreetseid tähtaegu siin keeruline anda.

Miks soovib linnavalitsus ümber nimetada ainult Moskva puiestee, mitte aga Peterburi teed?

Peterburi tee pole minu teada olnud kordagi kellelgi küsimuseks. Tänava ümbernimetamine on ka päris mahukas ja keeruline protsess.

Ma Moskva puiesteed ei leidnud hästi kaardi pealt üles, aga Peterburi teed teavad kõik. Miks on linnavalitsusel tahe ainult Moskva puiestee ümber nimetada?

Selle pärast, et koalitsioonilepingu osapooltel oli suur huvi just nimelt tegelda Moskva puiesteega.