Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Kinnisvarafirmade Liit esitasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta korteriomandi- ja korteriühistuseadust selliselt, et parkimiskoht oleks eraldi eriomandi ese ja vabalt võõrandatav. Ministeerium toetab ettevõtjate ettepanekut.

Siiani on parkimiskoht enamasti kohustusliku lisana kuulunud korteriostu juurde olenemata sellest, kas inimesel seda ka päriselt vaja on. 

"Leiame, et tänane regulatsioon, mis kohustab iga arendaja poolt rajatud parkimiskoha siduma konkreetse korteriomandiga, ei arvesta tänase turuolukorraga, kus järjest enam inimesi ei oma autot ega vaja seetõttu ka parkimiskohta, eriti nendes piirkondades, kus on hästi toimiv ühistransport," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlusosakonna juhataja Marie Allikmaa.

Allikmaa sõnul on selline regulatsioon koormav ja kulukas just neile tarbijatele, kes autot ei oma ega plaani seda ka tulevikus soetada, kuid on kohustatud parkimiskoha ostma. Kuigi üldjuhul ei sisaldu tasu parkimiskoha eest korterihinnas, on see tarbijale Allikmaa sõnul märkimisväärne lisakulu.

"Kui parkimiskohad oleksid eraldi müügilepingu esemeks, oleks arendajatel võimalik parkimiskohti müüa teistele huvilistele, näiteks sama piirkonna teistele elanikele või lähedalasuvatele äridele," märkis Allikmaa. 

1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on parkimiskoha võõrandamisel nii plusse kui ka miinuseid. "Pluss on see, et parkimiskoha saab osta näiteks kõrvalmaja omanik, kel ei olegi parkimiskohta, nii et see võimalus muudab parkimiskohad tegelikult käibivaks ja likviidsemaks." 

Samas on Vahteri sõnul aeg ja praktika näidanud, et lõpuks jääb majas parkimiskohti puudu.

"Umbes kolm kuni viis aastat pärast projekti lõppemist ja korteri müümist ilmuvad inimesed ikkagi välja sooviga endale parkimiskoht osta, kuid siis on selleks hilja ning inimesel tuleb koha leidmiseks turul kauplema hakata," rääkis Vahter.

Sellele, kas seadusemuudatus on hea või halb, Vahteri sõnul ühest vastust pole. "See oleneb, kelle huvides vaadata. Arendaja huvi on see, et asjad kiiresti realiseerida, projektile joon alla tõmmata, tulud-kulud kokku lüüa ja kaup maha müüa. Korteriühistu huvi on aga see, et korteri parkimiskohad ei läheks majast välja ja maja heakorra eest seistakse," selgitas ta. 

"Mina ikkagi arvan täna, et parkimiskohti väljapoole maja müüa ei ole hea idee sellepärast, et siis need, kes parkimiskoha ostavad, ei ole huvitatud selle konkreetse maja käekäigust," ütles Vahter.

Vahteri sõnul tekib siis olukord, kus ainult parkimiskohta omav inimene ei tunne mingisugust huvi maja ennast korras hoida, katust remontida, ühistutasu või remondifondi maksta, mis on korteriühistu jaoks kahjulik.

Vahteri sõnul on mõistlik jätta parkimiskoha omandiõigus alles ja seda kas või välja üürida kas naabrile või kortermajast väljapoole. 

"Mina ütleks niimoodi, et kui arendaja ehitab kortermaja või mingisuguse büroohoone, siis ka kliendid ja külalised võiksid ära mahtuda selle maja või sellise hoone territooriumile. /.../ See on elementaarne, et maja elanikud ise peaksid oma platsil saama pargitud, aga tegelikult ka maja külastavad inimesed võiksid saada parkida," rääkis ta.

Vahteri hinnangul peaks mõtlema hoopis pikemas perspektiivis, sest parkimiskohti on tema sõnul pigem puudu kui üle. "Tallinna kesklinnas on väga palju tühjasid krunte, kus täna on parklad, aga tasapisi aastakümnete pärast need krundid ehitatakse täis." Selle arvelt kaovad tema sõnul ka parkimiskohad. 

Allikmaa sõnul oleks Tallinna linna poolt kehtestatud parkimiskohtade normide üle vaatamine asjakohane ettevõtmine, et veenduda selles, kas need tulevikus ka tegelikule vajadusele vastavad ehk oleksid kooskõlas sellega, kui palju parkimiskohti tegelikult vajatakse, eriti kesklinnas ning selle lähiümbruses.