Stuudios väitlesid Hanno Pevkur (Reformierakond), Riina Sikkut (SDE), Margus Tsahkna (Eesti 200), Urmas Reinsalu (Isamaa), Martin Helme (EKRE) ja Lauri Laats (Keskerakond).

Urmas Reinsalu ütles debatti alguses, et valitsus on käpardlik, ning 2023. aastal oleks pidanud tegema negatiivse eelarve. "IMF andis teile hävitava hinnangu," ütles ta.

Hanno Pevkuri sõnul käitub valitsus ühtse meeskonnaga ning ta süüdistas Reinsalu ennast olukorra tekitamises. Pevkuri sõnul ei ole riigi majandusseis lihtne. "On vaja kärpida ja leida uusi tulusid," rääkis ta.

Margus Tsahkna rääkis, et valitsusel on hea majandusplaan, mille majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo on koostanud. Ta ütles, et plaan on reaalselt teostatav. "Tuleb muuta majandusstruktuuri ning rohkem investeerida," rääkis ta.

Riina Sikkut lausus, et keegi ei taha makse tõsta. Ta selgitas, et kaitsekulud, tervishoid ja haridus on hädavajalikud kulud riigi ülevalpidamiseks ning nende katmiseks on vaja rohkem maksutulu koguda. "Pensionid, tervishoid ei ole kulud, mille osas saame teha joonlaua kärbet," ütles ta.

Reinsalu väitis, et uued maksud lähevad Reformierakonna "maksuküüru projektile".

Tsahkna ütles, et ainus kärbe, mis töötab, on "üle välja" protsendiga kärbe, mis peab toimuma võrdselt kõigi ministeeriumite vahel. "Enne korraliku kärbet, ei ole ma nõus rääkima maksutõusust," ütles ta.

Martin Helme kommenteeris, et valitsus kärbib pensioneid. Ta rääkis, et valitsus on igal aastal 10 protsendi võrra püsikulusid suurendanud ning, et rohepööre viib riigi pankrotti.

Pevkur sõnas, et riigi eelarve struktuurne probleem on see, et väga palju on kulusid indekseeritud. "Väga suur hulk eelarvest on lukus," ütles ta.

Ta ütles, et astmelise tulumaksu kehtestamine ei olnud mõistlik ning rääkis, et pärast maksuküüru kaotamist jääb inimestele rohkem raha kätte. "Keskmine õpetajate võidab aastas üle 1300 euro", lausus ta.

Pevkur nõustus Helmega, et on vaja kärpida ning uusi tulusid tekitada. Ta loetles viisideks ekspordivõimaluste otsimise, kapitali kaasamise ja bürokraatia vähendamist.

Lauri Laats märkis, et kärpida saab ainult valitsus, keda rahvas usaldab. Tema sõnul on küüniline, et eelarve puudujääki täidetakse maksudega."Peame võtma sealt kus on võimalik – tuleb kehtestada pangamaks," ütles ta.

Riina Sikkut ütles, et olukorras on kõik debatis osalejad süüdi, sest kõik on poliitikud. Ta rääkis, et on tehtud kulusid suurendavaid aga tulusid vähendavaid otsuseid. "Maksuküüru oleks saanud teha eelarveneutraalselt," sõnas ta.

Tsahkna ütles, et kriisi tuleb ära kasutada ega tohi minna tagasi vanade võtete juurde. "Tuleb teha eelarve revisioon ja ehitada peale personaalne riik," rääkis ta.

"Riisalo majanduskasvu plaan on kommunistliku partei manifest!" ütles Reinsalu.

Pevkur sõnas, et Eesti majandus on seotud lähi eksportturgudega, ning sõja tingimustes on riigi majandusel isegi hästi läinud. Ta rääkis, et riik on maksukoormuse hoidnud 33 protsendi tasemel ning Euroopa Liidu keskmine on 41 protsenti.

Helme ütles, et riigikaitse kulu tõusis, sest SKP langes. Ta lisas, et sõda pole riiki pankrotti ajanud.

Laats lausus, et vaesuse ümberjagamisega kaugele ei jõua ning riik peaks keskenduma eksport turgudele. Tema sõnul on peamised probleemid maksutõusud, ebastabiilsus ja ettevõtjate usaldamatus.

Pevkur rääkis, et riik peab andma investeeringuteks tuge ja ettevõtjatelt rohkem sisendit küsima. Ta nõustus sellega, et mõneks ajaks tuleb palgatõusud külmutada.

"Riigieelave strateegia ei vasta tegelikkusele," ütles Reinsalu. Tal lisas, et nulleelarve projekt kujuneb fiaskoks.

Sikkut ütles, et kui vaadata pensionäride toimetulekut, on Eesti põhjas. Ta rääkis, et pensionisüsteemi on vaja raha juurde tuua.

Pevkur märkis, et 30 aastaga on pension väga palju tõusnud ning et palgakasv on hinnakasvu aasta jooksul ületanud. "Näeme majanduses positiivseid märke," ütles ta.

Helme väitis talle vastu, et pensionitõus ei ole olnud kiirem kui hinnatõus. "Oleme muutunud Baltikumi kõige halvemini toime tulevaks riigiks," ütles ta.

Laats samuti ei nõustunud, et pensionärid hästi toime tulevad.

Tsahkna rääkis, et Eesti majandust ei tõmba käima arenenumad riigid, vaid et kärpida on vaja ning investeerimiseks laenu võtta.

Reinsalu sõnul puudutavad need kärped aga eakaid, pensionäre ja lastega peresid.

Laats loetles eksportturgudele keskendumise, krediidi käendused, uute turgu otsimise ja ettevõtjate parema koostöö ülikoolidega. "Jätame ära tulumaksureformi, kehtestame pangamaksu," ütles ta.

Sikkut ei nõustu, et Eesti on "paks riik". "Eesti riik on erakordselt õhuke," ütles ta, lisades, et avalike kulude kokkuhoiust ei piisa eelarve tasakaalustamiseks. "Kaitse, haridus ja kultuur – sinna kulutab Eesti teistest rohkem ja seda ei saa ära võtta," ütles ta.

Pevkur rääkis, et personaalse riigi sisu on see, et riigil on erinevad andmebaasid ja need peaks ühendama. "Majandus tõmbab end ise käima, riigi kohustus on luua selleks keskkond," lausus Pevkur.

"Kliimaseadusele tuleb panna viivitamatult moratoorium," ütles Reinsalu, lisades, et ettevõtjad tahavad stabiilset energiahinda

Laats lausus, et selleks, et edasi liikuda, peab valitsus võitma tagasi inimeste usalduse.

Tsahkna ütles, et kärpimiste kõrval peab riik investeerima.