EKI majandusekspertide märtsikuu hinnangust nähtub, et majanduse hetkeolukord on mõnevõrra parem kui eelmisel vaatlusel detsembris, kuid siiski allpool rahuldavat taset.

Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ütles, et majanduskliima mõningane paranemine ei võrdu majanduskasvuga ning seda on hetkel ka väga ennatlik loota.

"Optimistlikult võib öelda, et kiire langus on aeglustunud, kuid see ei tähenda, et probleemid oleksid kadunud või seljatatud," sõnas ta.

Võrdluses eelmise aasta lõpuga on jätkuvalt suurimaks majandusprobleemiks ebapiisav nõudlus, mille tõid välja kõik küsitletud eksperdid. Sellele järgnes rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, kolmandat ning neljandat kohta jagavad vähene innovatiivsus ning vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, viimast leidsid 79 protsenti ekspertidest.

Vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes on kasvanud aastaga 60 protsendipunkti, 2023. aasta esimeses kvartalis oli see 19 protsenti.

Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse indeks on märtsis 83,3 punkti, mis on märksa halvem pikaajalisest keskmisest ja püsinud enam-vähem samal tasemel viimasel poolaastal. Jätkuvalt on Eesti halvimal positsioonil võrdluses lähinaabritega, kus esikohal on Läti 98,1 punktiga, järgnevad Leedu 96,7 punktiga, Rootsi 93 punktiga ja Soome 86,5 punktiga.

Raudsepa sõnul on eri valdkondade kindlustunne asunud liikuma erisuunaliselt. Näiteks teenindussektori kindlustunne on võrdluses 2023. aasta lõpuga paranenud 9,5 punkti, olles miinus kuus. Samal ajal on aga kaubanduse kindlustunne langenud 7,7 punkti −23,3 punktini. Õrnalt on paranenud ka tööstus- ja ehitussektori kindlustunne.

"Tulemused on võrdluses pikaajaliste keskmistega tugevalt kehvemad, kuid peatunud on üleüldine kukkumine, kus kõik sektorid langesid korraga," lisas ta.

Inflatsioonitaseme edasise muutumise suhtes on EKI eksperdid valdavalt ühel meelel − inflatsioon on kuue kuu pärast madalam kui praegu. Tarbijate kindlustunne ei ole aga muutunud alates möödunud aasta oktoobrist.

Kindlustunde indikaator oli märtsis −34 ja aasta tagasi märtsis −25, pikaajaline keskmine on miinus üheksa.

Tarbijate prognoos riigi majanduse tulevikule on väga negatiivne. Kuigi keskmine palk tõuseb ja inflatsioonitempo on aeglustunud, ületab see Euroopa Liidu keskmist, sõda Ukrainas kestab ja sõjaoht Eestile püsib, riigi majanduslangus jätkub, tulubaas kahaneb ning maksutõusud ja uute maksude kehtestamise kavatsused suurendavad elanike ebakindlust tuleviku ja toimetuleku osas.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv maksis märtsis 115,74 eurot ning oli 2023. aasta detsembri toidukorvist 0,6 protsenti ehk 0.66 eurot odavam.

Võrreldes 2023. aasta märtsiga on toidukorv odavnenud 0,8 protsenti ehk 0.93 eurot.

Võrreldes detsembriga odavnesid märtsis ostukorvis enim teraviljasaadused ja kanamunad. Suurim hinnatõus oli juurviljal. Ostukorvis odavnes aastaga enim kala ning kallinesid aiasaadused − peamiselt õunad ja kartul, samas odavnes aga juurvili.