Peking varustab praegu Euroopa kaitsetööstust vajaliku toorainega. Samal ajal jätkab Hiina ka Venemaa sõjamasina toetamist, mis võimaldab Moskval jätkata oma sõjalist tegevust Ukrainas. 

"Kui rääkida näiteks mürskude väljalaskmiseks kasutatava kütuse koostisosade tarnimisest, siis peaksid lääne kaitsefirmad püüdma oma allikaid mitmekesistada," rääkis Johansson. 

Johanssoni sõnul ei toodeta Euroopas endiselt piisavalt nitrotselluloosi. Seetõttu sõltub Euroopa püssirohu komponendina kasutatava nitrotselluloosi impordist ja tarnib seda ka Hiinast. Euroopa relvafirmad on aga üha suurema surve all, et nad suurendaksid laskemoona tootmist. 

Euroopa Komisjon prognoosib, et 2026. aasta alguseks toodab EL ligi kaks miljonit mürsku aastas. Tootmise suurendamise üks peamisi kitsaskohti ongi vajaliku tooraine nappus. Komisjon käis seetõttu välja ka poole miljardi euro suuruse laskemoona tootmist toetava määruse (ASAP). Selle raames eraldatakse ka raha projektidele, mille eesmärk on suurendada lõhkeainete tootmist. 

Brüssel tahab nüüd samuti vähendada sõltuvust Hiina tarneahelatest. USA luure teatel tarnib Hiina ka Venemaale  nitrotselluloosi. See on oht, millest Brüssel on teadlik. Ka üks anonüümseks jäänud EL-i ametnik ütles Politicole, et EL-i relvatootjad peavad tarneallikaid mitmekesistama. Ametniku sõnul töö selle kallal juba käib. 

Johansson hoiatas aga, et liigne Hiinale toetumine ulatub nitrotselluloosist kaugemale. Tema sõnul tuleb läbi vaadata ka keskkonnaeeskirjad, et Euroopa relvafirmad saaksid paremini oma tarneahelaid mitmekesistada. 

Saab on Euroopa üks peamisi relvatootjaid. Firma toodab hävitajaid, rakette ja allveelaevu. Saab on Prantsuse relvafirma  Dassault kõrval ainuke Euroopa ettevõte, mis suudab iseseisvalt valmis ehitada hävituslennuki. Saab toodab Gripeni hävitajaid, vahendas Politico.