Erni Ajaots: üks võimalus, kuidas ääremaad võiksid haridusreformist võita

Käimasolev haridusreform pakub võimaluse lahendada põhikoolides aastaid muret teinud probleemid tehnoloogiaõpetuse kvaliteedi ja ohutusega, kirjutab Erni Ajaots.
Arvestades, et Eesti tööturul jääb igal aastal puudu 2/3 vajaminevatest inseneridest ning üle 2000 ITK-spetsialisti, pole üldhariduskoolide tehnoloogiaõpetuse rolli võimalik alahinnata. Majandusele hädatarvilikku oskustööjõu järelkasvu saame pakkuda vaid maast madalast kvaliteetset tehnoloogiaõpet pakkudes.
Paraku on koolide võimekus erinev ning paljud omavalitsuste ülalpidamisel olevad põhikoolid ei suuda tehnoloogiavaldkonna õppekavas ette nähtud tingimustele vastavat õpikeskkonda luua, sest see oleks lihtsalt liialt kulukas.
Kaasaegses tehnoloogiaklassis peaksid lisaks tavapärastele tööriistadele ja masinatele olema ka erinevad digivahendid, võimalus 3D kavandamiseks ja modelleerimiseks ning arvjuhtimisega tööpingid ja masinad, õpilane peab saama kätt proovida ka erinevate tööoperatsioonide sisestamise ja programmeerimisega. Samuti eeldatakse, et koolis oleks võimalus töödelda klaasi, savi, nahka jms materjale.
Kõik see ületab kaugelt väiksemate koolide ja omavalitsuste investeeringuvõimekust. Vahendite ja võimaluste puudusest kõneleb ka tööinspektsiooni äsjane hinnang, et põhikoolide tehnoloogiaklassides kasutatakse sageli ohtlikke masinaid, neis puuduvad vajalikud kaitse- ja ohutusvahendid, esmaabitarbed ning piisav ventilatsioon.
Haridus- ja teadusministeeriumis kavandamisel olev haridusreform näeb ette igasse maakonnakeskusesse tugeva hariduskeskuse rajamist. See võimaldaks lahendada ka põhikoolide tehnoloogiaõppega seotud probleemid, sest võimalused, mis väikestes koolides puudu, on olemas ja kättesaadavad lähemates kutsekoolides.
Kutsekoolid on aastate jooksul nii riigi kui ka Euroopa rahastuse toel üles ehitanud tugeva tehnoloogilise baasi ja kaasaegselt sisustatud õpperuumid. Neis on olemas kogenud pedagoogid, vajalik tehnika ja seadmed ning täidetud kehtivad ohutusnõuded. Ka põhikoolide praktilise õppe ühe osa moodustava kodunduse valdkonna tarbeks on kutsekoolides sisustatud tipptasemel kokandusklassid.
Selle asemel, et igasse põhikooli suurte investeeringute najal kaasaegseid tehnoloogiaklasse rajada, on mõistlikum, kui nende koolide õpilased käivad tehnoloogiaõpet omandamas lähedalasuvates kutsekoolides. Tallinnas seda mudelit mõnel pool juba rakendatakse, Lasnamäe mehaanikakool õpetab lähikondseid põhikooliõpilasi ning ka Tallinna ehituskool viib koolidele tööõpetuse tunde läbi.
Kuid palju väärtuslikum oleks sellise mudeli pakkumine kaugemates maakondades, kus omavalitsuse kui koolipidaja eelarve kaasaegsete õppeklasside sisustamist lubada ei saa. Jaak Aaviksoo tõi hiljuti välja, et omavalitsuse kulutused üldharidusele võrreldes riiklikust toetusfondist eraldatud summadega, kõiguvad sõltuvalt piirkonnast kuni neli korda. See näitab, et kohalike omavalitsuste võimekuses hariduskulusid katta ja koolidesse investeerida, on Eesti lõikes suured käärid.
Samal ajal, kui üldhariduskoolide eelarved on löögi all ja tehnoloogiaklassid järjest enam ajale jalgu jäävad, on lähedal asuvates riigile kuuluvates kutsekoolides kõik vajalik juba olemas. Tehnoloogiaõppe kutsekoolidele delegeerimine aitaks ka omavalitsusele kulusid kokku hoida, sest kehtiva rahastusmudeli kohaselt tasuks põhikooliõpilaste sel moel korraldatud tehnoloogiaõppe kulud riik.
Kutsekoolidele tähendaks see võimalust kasvada piirkondlikeks kompetentsi- ja hariduskeskusteks ning panna senisest enamgi rõhku karjääriõppele. Valgamaa kutseõppekeskuses teeme juba aastaid piirkonna põhikoolidega koostööd, pakkudes õpilastele võimalust ühel päeval kuus kutsekooli õppetöös osaleda. Sel moel saavad nad erinevatest erialadest ja kutsevalikutest ülevaate juba põhikoolis, mis muudab hiljem edasiõppimise valikute tegemise lihtsamaks.
Lisaks süvendatud karjääriõppele võiks hariduskeskuste juurde tulevikus lisanduda ka huviharidus, et pakkuda noortele terviklikku ja mitmekesist võimalust erinevaid valdkondi proovida ja nii oma kutsumus üles leida. Põhikoolide jaoks tähendaks see vaid niipalju korraldamist, et tehnoloogiaõppe tunnid tuleks tunniplaanis ühele päevale tõsta, toitlustuse ja transpordiga saavad kutsekoolid abiks olla.
Kuigi haridusreformi võtmes on räägitud peamiselt kohustusliku õpiea tõstmisest ja väikegümnaasiumite sulgemisest, pakub muutus ka võimalusi. Nutika lähenemise korral ja koostöös kutsekoolidega saavad omavalitsused pakkuda kvaliteetsemat, paremini korrastatud ja soodsamat haridusteenust.
Toimetaja: Kaupo Meiel