Uus mobilisatsiooniseadus peaks Ukraina armeesse tooma suurt täiendust
Ukrainas võeti vastu uus mobilisatsiooniseadus, mis võimaldab sõjaväkke kutsuda täiendavalt sadu tuhandeid inimesi. Teravat poleemikat tekitas Ukrainas asjaolu, et mitu aastat rindel olnud mehed koju ei pääse.
Orihhiv Zaporižžje oblastis. Kaks aastat sõda on muutnud selle varemeteks. Ukraina sõdurid tõrjuvad seal venelaste pealetungi, vaatamata sellele, et vaenlasel on ülekaal nii tehnikas kui ka elavjõus. Vastuvõetud mobilisatsiooniseadus peaks Ukraina armeesse täiendust tooma.
"Praegu peavad kõik langetama otsuse, et kas nad tahavad jääda ukrainlasteks või loobuma emakeelest, vahetama välja Ukraina vormi Vene oma vastu ja olla sunnitud ründama teisi Euroopa riike. Venemaa ei peatu Ukrainas, samamoodi nagu ei piirdunud Krimmi ja Donbassiga," lausus Ukraina sõjaväelane Serhii.
Mobilisatsioon Ukrainas on väldanud juba täiemahulise sõja algusest saadik. Uus seadus karmistab karistusi nende suhtes, kes proovivad mobilisatsioonist kõrvale hoida. Nüüdsest peavad kõik 18- kuni 60-aastased meessoost ukrainlased kahe kuu jooksul end sõjaväekomissariaadis arvele võtma. Samuti ei lisatud seadusesse võimalust pärast kolme aasta teenistust sõjaväest lahkuda.
"See, et seadusest eemaldati demobilisatsiooni võimalus, on õige ja loogiline. See ei pea olema poliitikute otsustada, keda ja millal rindelt ära viia. Nii see ei käi. Nad ei tea, mis siin toimub. Näiteks ühest brigaadist võiks võib-olla kedagi erru lasta, aga naaberbrigaadist samas mitte, sest et nende rindelõigul võib olukord keerulisem olla. Seda teab ainult peastaap," rääkis Ukraina sõjaväelane "Koreograaf".
Kõik sõjaväelased ei ole aga uue mobilisatsiooniseaduse suhtes ühel nõul.
"Mul on selle kohta ainult halba öelda. Puhata tahaks. Me oleme juba kaks aastat järjest sõdinud ja pea hakkab sassi minema. Peaks vähemaks paar kuud või isegi pool aastat korraga puhkust saama. Sõda hakkab psüühikale. Inimesed peavad aru saama, et me pole rauast tehtud, me pole robotid. Las keegi tuleb ja vahetab meid välja. Mida rohkem rahvast tuleks, seda sagedamini me võiksime üksteist välja vahetada," lausus Ukraina sõjaväelane "Jupiter".
Mobilisatsiooni läbiviimiseks on vaja inimesi motiveerida, aga kui isegi vangid teavad, millal neid vanglast vabadusse lastakse, siis ükski mobiliseeritu ei tea, millal tema jaoks sõda lõpeb.
"Mis ma oskan öelda? Riik peaks panema konkreetse tähtaja. Taheti ju panna kaks või kolm aastat, aga seda ei tehtud. Samas kolm aastat on sõja ajal liiga palju. See pole ju ajateenistus, mis oleks ohutu. Kaks aastat sõjas on palju, kõik ei jää selle aja jooksul ellu," ütles Ukraina sõjaväelane Rostislav.
"Paljud kardavad, et baaskursuse ajal antakse neile mingi roostes Kalašnikov, kolm padrunit, teed paar pauku ja siis saadetakse sind kohe pealetungile. See on põhiline, mida kardetakse, aga see pole nii. Mitte keegi ei saada ettevalmistamata sõdurit rindele. Kui kas või ainult üks peaks langema, kannatab sellepärast kogu ründegrupp," lausus "Koreograaf".
Odessa valmistub turismihooajaks
Sõjaolukorrale vaatamata valmistub Odessa turismihooajaks. Mobilisatsioonieas mehi on aga tänavatel aina vähem näha.
"Leidub mehi, kes ei julge oma kodulinnast lahkuda kartes, et neid mobiliseeritakse kontrollpunktis või rongijaamas. Sellega on aga nii ja naa, võib juhtuda, võib ka mitte. On neid, keda see ei huvita, on neid, kes ei kuulu mobilisatsiooni alla, mõnel on invaliidsus," ütles turismifirma "Siia-sinna" juht Oleksandr Babitš.
Pensionäre see ei puuduta, aga ka neil on selle kohta oma arvamus.
"Neid, kes esimestena sõtta läksid ja olid motiveeritud, neid enam pole. Nad on juba surnud. Alles on jäänud teine sort. Kuidas neid meelitada? Kuidas sa sunnid inimest kangelaseks hakkama? See pole võimalik," nentis Anatoli.
Need mehed, kes elavad rindeäärsetes piirkondades, ei kipu eriti sõjaväkke.
"Meid pole kellelgi vaja, ei Ukrainal ega Venemaal. Mul pole raha, et siit lahkuda. Pole raha, pole tööd, mitte midagi ei ole. Astuda sõjaväkke? Ei, aitäh. Las lähevad need, kes tahavad," ütles Anatoli.
Teie siis sõjaväkke minna ei taha?
"Loomulikult mitte! Kelle eest või mille nimel ma peaks sõdima? Ukraina või Venemaa eest? Tänan, ei, küll ma kuidagi hakkama saan," vastas Anatoli.
Aprilli alguses langetati mobilisatsiooniiga 27 eluaastalt 25-le. Sõdur kutsungiga "Kõuts" astus sõjaväkke eelmisel aastal.
"Ma läksin sõjaväekomissariaati 25-aastasena. Siis oli veel mobilisatsiooniiga 27. Mind polnud võimalik mobiliseerida, nii et ma olen lepinguline. Muud varianti mul ei olnud," lausus "Kõuts".
Viimaste päevade parimaks uudiseks Ukrainas on see, et USA Kongress võttis lõpuks vastu otsuse sõjalise abi kohta.
"Mulle see otsus loomulikult meeldis. See oli selle päeva parim uudis. Täname USA Kongressi abi eest," ütles Ukraina sõjaväelane Kostiantin.
Mis te arvate, millal see abi võiks teieni jõuda?
"Kahjuks võtab see liiga palju aega. Loodame, et kuskil poole aasta pärast," vastas ta.
Kui need mehed peaks Ameerika abi oodates Bahmuti alt välja tõrjutama, saab venelaste järgmiseks sihtmärgiks Kostjantinivka. See linn kannatab juba praegu pidevalt venelatse raketirünnakute all.
"Ma ei tea, mida edasi teha. Sussid jalga ja punuma? Ma ei tea. Ma ei oska teile mitte m'''''igi öelda," lausus Valeri.
Toimetaja: Marko Tooming