Väljaanne Euractiv kirjutas, et Bolt tegi majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) suunal agressiivset lobitööd ning kirjutas valmis isegi Eesti valitsuse seisukoha tööversiooni, et Eesti oleks vastu Euroopa Liidu platvormitöö direktiivile ning leiaks vastasseisule teiste liikmesriikide seast toetajaid. Euractivi sõnul käis osa suhtlusest läbi Särava.

Bolti kiri, millega oli kaasas valmiskirjutatud pöördumine toonase eesistuja Hispaania poole ning kuhu alla oli lisatud väidetavalt direktiivi vastu olevat riikide nimekiri, saabus MKM-i just Säravale.

Särav ütles, et selline kiri tõesti temani jõudis, kuid ta ei süvenenud sellesse, vaid saatis selle edasi kolleegile MKM-is. "Ehk teisele asekantslerile, kelle vastutusala tegeleb platvormitöö direktiiviga ja kirjutasin ka seal kirjas, et mina ei soovi Bolti teemadega tegelda," ütles Särav.

Samas lisas Särav kirja edasi saates, et Eesti ettevõtteid peaks ikka toetama.

"Kogu selle lobitöö loomulik osa ongi see, et ettevõtjad saadavad ministeeriumitele kirju. Neid ühispöördumisi tuleb väga palju, mõnele jõutakse vastata. Kui Eesti ei soovi mõne ühiskirjaga liituda, nagu ka sel juhul oli, siis tegelikult Boltile minu teada ei vastatudki, vähemalt mina ei vastanud kindlasti Boltile," lausus Särav.

Küsimusele, miks seda ega teisi Boltiga vahetatud kirju pole MKM-i dokumendiregistris, nagu seadus nõuab, vastas Särav, et tegu oli inimliku eksitusega.

"Jah, siin pean tõesti endale ja kolleegidele tuhka pähe raputama. Nagu ma ütlesin, kui ma sain selle kirja, ma panin selle kohe edasi, ma isegi ei saatnud seda kirja registreerimiseks. Tõesti mina või mõni kolleegidest oleksime pidanud saatma selle kirja registreerimiseks ja me seda ei teinud. Kindlasti me ei teinud seda tahtlikkusest peita seda kirja," lausus Särav.

Kuigi Särava sõnul pole platvormitöö tema vastutusvaldkond, nähtub MKM-i lobikohtumiste registrist siiski, et ta kohtus mullu septembris Wolti esindajatega.

"Me rääkisime laiemalt üldse, milline on Wolti turuolukord ja rääkisime muu hulgas platvormitöö teemadest. Aga kui te saaks mulle ajju vaadata, siis te näeks, et ma tõesti ei tea sellest platvormitöö direktiivist sisuliselt. Aga tõsi, see oli üks teemadest, mida me Woltiga rääkisime ja see ei ole kindlasti seadusevastane sellistest teemadest rääkida. Ettevõtted käivadki asekantslereid erinevatel teemadel lobistamas, aga nagu ka näete sealt lobiregistrist, siis Boltiga mina kohtunud ei ole," lausus Särav.

Sellest, et Särav oleks Boltiga kohtunud, pole lobiregistris tõesti ühtki märget. Kuid registri tõsiseltvõetavuse seab kahtluse alla see, et sinna pole eelmisest aastast kantud üldse ühtegi kohtumist Boltiga.

MKM-ist täpsustati, et üks kohtumine on sinna siiski kantud: ministeeriumis toimus kohtumine eelmise aasta 6. juunil.

Särava sõnul mäletab ta, et vähemalt üks kohtumine Boltiga toimus, kui ettevõtte esindajad said kokku toonase majandusministri Riina Sikkutiga. See kohtumine toimus mullu veebruaris ning selle kohta on märge lobiregistris olemas.

"Jällegi mina seal kohtumise juures ei osalenud. Ma lihtsalt tean, et see kohtumine toimus, kuna Bolt andis teada meie tiimile, et nad soovivad kohtuda majandusministeeriumiga. Ja ma tõesti ei tea rohkem detaile sellest; ma ei tea, miks ei ole (märget) lobiregistris. /.../ Tõesti ei oska öelda, kas ja millal rahandusministeerium kohtus Boltiga," ütles ta.

"Me kindlasti ei ole seda tahtlikult varjanud"

Särav ütles, et tema hinnangul on MKM-i tegevus olnud aus, ja kui jääb mulje, et on lastud end mõjutada platvormitöö ettevõtetel ning seistud nende huvide eest, siis MKM-i ülesanne ongi Eesti ettevõtjate huvide eest seista.

"Eriti majandusministeeriumi huvi peabki olema ka ettevõtete eest seismine. Kui me vaatame Euroopa Liidu õigusakte, siis tegelikult vist 80 protsenti kogu liikmesriikide siseriiklikust õigusest tuleb Euroopa Liidust. Meie ülesanne Eesti riigina ongi kaitsta Eesti õigussüsteemi. Võimalusel kaitsta meie ettevõtteid. Ma ei usu, et me oleme midagi valesti teinud peale selle, et me tõesti ekslikult unustasime kirjad registreerimata. Edaspidi oleme sellel teemal hoolikamad," lausus ta.

Väitele, et paljuski Eesti surve tõttu pehmendati direktiivi teksti nii, et iga liikmesriik saaks platvormi ja töötaja vahelise töösuhte tingimuste üle otsustada, vastas Särav, et Eesti praktika ongi muust Euroopast väheke ajas ees ning pigem peaks kogu Euroopa selles suunas liikuma.

"Mitte suretama välja uusi ärimudeleid ja uusi teenuseid, vaid vaatama, kas õiguskeskkond on sobiv uutele ärimudelitele, ja kui vaja, siis looma uusi lahendusi. Muidugi, seejuures peavad inimeste põhiõigused ja vabadused tagatud olema, aga see on üks väga suur vahe Euroopa Liidu ja USA vahel. Euroopa Liit on tuntud pigem tugeva reguleerijana ja USA pigem tugeva ettevõtluse toetajana. Bolt ja Wolt on tegelikult ühed vähesed Euroopa Liidust tulnud platvormiteenuse pakkujad, kes on jõudnud nii kaugele ja nii suureks kasvada," lausus Särav.

Ka taksojuhtide ületöötamise ohu saab kindlasti likvideerida nii, et selleks pole vaja Euroopa Liidu direktiivi, lisas Särav. "Ma usun, et siin on Boltil ja Woltil ka teistsuguseid lahendusi. Näiteks vaadata, et kui inimene on äppi olnud sisse logitud kauem kui X arv tunde, siis automaatselt ta sealt äpist välja logida. Ma ei tea, kas platvormid tegutsevad sellise teemadega, aga ma usun, et meil on ka alternatiivseid lahendusi nii-öelda surnuks reguleerimisele," lausus ta.

Bolti optsioonid on Säraval endiselt alles

Mullu märtsis kirjutas ERR, et Säraval on Boltis töötamise ajast alles sealt saadud ettevõtte optsioonid, mida ta aga majanduslike huvide deklaratsioonis asekantsleri ametis olles ei märkinud.

Särav ütles, et tal on endiselt optsioonid alles, aga nende väärtus on tühine.

"Kui mai lõpus on aeg oma huvide deklaratsiooni esitada, kindlasti panen need ka sinna. Aga nagu ka toona mainitud, siis optsioonid ei loo mingisugust praktilist väärtust. Kui Bolt peaks minema börsile, siis tekib mul võimalus need optsioonid välja osta. Ja seejärel neid ka realiseerida. Täna need istuvad ühel kontol ja on sama palju väärt kui õhk," lausus Särav.