8. märtsil toimunud ELAK-i istungil teatas Pakosta, et kuivõrd platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi kohta pole valitsus esitanud uusi seisukohti, siis katkestab ta selle punkti arutelu kuni valitsusest saabuvad uued materjalid ehk kui selgub valitsuse seisukoht. Pakosta kaitses oma seisukohta kangekaelselt kogu istungi jooksul.

Pakosta otsusega polnud sugugi nõus ülejäänud ELAK-i liikmed, kes soovisid teada, milline saab sellisel juhul olema Eesti seisukoht direktiivi asjus, kui juba mõni päev hiljem, 11. märtsil, nõukogus hääletamiseks läheb.

Keskerakondlane Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et tema jaoks on jäänud arusaamatuks, miks Eesti, sealhulgas majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo (Eesti 200) on olnud direktiivi vastu, kui eksperdid on soovitanud selle heaks kiita.

"Millegipärast minister Tiit Riisalo oli vastu. Kõik erakonnad olid selle direktiivi poolt ja nüüd, kui Eesti jäi erapooletuks, siis ei saanud selle direktiiviga edasi liikuda. Nõukogu istungil, mis toimub 11. märtsil on võimalik Eesti seisukohta muuta ja seda võimalust tuleb kasutada. Seda seisukohta tuleb muuta, ümber vaadata ja olla selle direktiivi poolt 11. märtsil toimuval nõukogu istungil," lausus Kovalenko-Kõlvart, lisades, et ei mõista, miks arutelu ei toimu seetõttu, et valitsusel ei ole uut seisukohta.

Reformierakondlane Liina Kersna soovis selgitust, et mis juhtub siis, kui ELAK ei jõua enne nõukogus toimuvat hääletust uuesti koguneda ja Eesti valitsuse seisukohale oma nõusolekut anda. Pakosta märkis, et siis kehtivad senised seisukohad.

Seni oli valitsuse ja ELAK-i seisukoht olnud, et Eesti jääb erapooletuks.

Sotsiaaldemokraat Tanel Kiik märkis, et Eesti seisukoht peaks siiski olema nüüdsest toetav, sest Eesti esitatud murekohad on direktiivis lahendatud.

"Eesti toonane seisukoht jääda erapooletuks, kui neid muresid ei lahendata, oligi nii sõnastatud, et juhul, kui need mured on lahendatud, siis Eesti seda direktiivi ka toetab. Tegelikult Eesti valitsus väga üheselt, kaasa arvatud uus minister (Riisalo – toim.), peaks platvormitöö direktiivi vastuvõtmist toetama," lausus ta.

Kiik soovis ka, et protokolli märgitaks tema soov hääletada, et välistada olukord, kus ELAK-i seisukoha puudumisel saaks minister Riisalo nõukogus oma suva järgi hääletada. "Piisavalt palju on tekitatud piinlikku olukorda seda direktiivi pidurdades suhteliselt üldsõnaliste ja minu hinnangul kohati ka ülevõimendatud hirme ja ohtusid välja tuues, mida see direktiiv tegelikult ei sisalda," lausus ta.

Pakosta aga kordas taas, et kuivõrd valitsus pole oma seisukohta esitanud, on ta selle päevakorrapunkti arutelu katkestanud. Pakosta lisas, et varasemad seisukohad on andnud Eesti esindajale õiguse jääda erapooletuks 2022. aastal ja 2023. aastal ning et sellega, kuidas seda täpselt tõlgendatakse, tegeleb
kindlasti edasi valitsus. "Riigikogu on need seisukohad kinnitanud ja oleme selle
päevakorrapunkti esimese alapunkti lugemise katkestanud," ütles ta, lisades, et ta võtab vastu proteste ja eriarvamusi, mida saab protokolli kanda.

Nii Pärtel-Peeter Pere kui ka Mario Kadastik (mõlemad Reformierakond) soovisid teada, et mis siis on tegelikult Eesti seisukoht ehk juhis minister Riisalole direktiivi hääletusel. Pakosta sõnul kehtib varasem seisukoht. Kui Kadastik kordas küsimust, et mis see juhis on, kas olla poolt, vastu või erapooletu, ütles Pakosta taas, et on selle punkti arutelu katkestanud.

Selle peale teatas sotsiaaldemokraat Tiit Maran, et ta ei saa nõustuda sellise viisiga komisjoni juhtida ja ei pea võimalikuks istungil edasi osaleda. Ka Maria Jufereva-Skuratovski (fraktsioonitu) märkis, et on olukorrast hämmeldunud ning soovib siiski teada, kuidas minister Riisalo hääletab. Ta lisas, et tema jaoks ei ole Pakosta käitumine vastuvõetav.

Kovalenko-Kõlvart märkis, et komisjoni liikmetele antud memos ei kirjutata teadlikult välja, mis seisukohtadest hakkab Riisalo nõukogu hääletusel lähtuma. Ta kordas uuesti, et arutelu ei ole ELAK-is võimalik lihtsalt katkestada ilma hääletuseta ja kui üks komisjoni liige nõuab hääletust, siis riigikogu kodu- ja töökorra järgi tuleb ettepanek panna hääletusele.

Ka Maris Lauri (Reformierakond) soovis selgust, mis on Eesti lõplik seisukoht hääletusel, kuid Pakosta viitas vaid varasematele seisukohtadele, mille järgi võib Eesti esindaja hääletusel jääda erapooletuks.

Pakosta vastas, et hääletatakse vaid otsuste üle ja otsused puudutavad riigikogule esitatud valitsuse seisukohti. Lauri soovis siiski aru saada, kas kehtib Kiige öeldu, et peale direktiivis Eestile sobivate muudatuste tegemist muutub Eesti seisukoht positiivseks või jääb see nõukogus hääletusel endiselt erapooletuks. Pakosta vastas taas, et valitsus pole uusi seiskohti esitanud ning et komisjoni istung seetõttu selle teemaga ei tegele.

Kiik märkis, et ELAK peaks nii minister Riisalole kui alalisele esindajale siiski saata sõnumi, et ELAK-i enamuse seisukoht on, et platvormitöö direktiivi tuleb toetada. Ta lisas, et ELAK ei pea ootama võimalust, et valitsus teeb uued seisukohad olukorras, kus mitu nädalat järjest on valitsus otsustanud teadlikult seda mitte teha. 

"Kui koosoleku juhataja ainuisikuliselt otsustab, kellelt on õigus midagi küsida, kellel on õigus kommenteerida, siis ausalt öeldes meenutab see ühe teise erakonna juhtimisstiili, keda praegu siin laua taga ei ole ja ma väga loodan, et see ei saa ELAK-is praktikaks, sest vastasel juhul peame tõsiselt mõtlema, kuidas me ELAK-i tööga edasi läheme," lausus Kiik.

Vaatamata segadusele valitsuses ja komisjonis toetas 11. märtsil toimunud Euroopa Liidu nõukogu hääletusel Eesti platvormitöö direktiivi. Olukorra tegi kummalisemaks see, et Eesti poolthääle andis suursaadik Marten Kokk, mitte minister Riisalo.

Pakosta ütles päev pärast hääletust ERR-ile, et Eesti meelemuutus oli tema jaoks ootamatu, sest direktiiviga saaks nõustuda üksnes juhul, kui see tagaks valdkonna jätkusuutlikkuse ja selle, et inimesed saaksid edasi töötada enesehõivatutena.

"Reformierakond heidab mulle ette, nagu oleksin ELAK-is midagi üle rullinud. Rõhutan, et ELAK on kogu aeg arutanud valitsusest tulnud seisukohti ja selles punktis meile seisukohti ei tulnud, valitsus jättis selle esitamata, kuna ei jõudnud kokkuleppele," selgitas ta. "Katkestasin selle punkti arutelu, kuni valitsuse seisukohad tulevad, selles pole midagi ebatavalist."

Peaminister Kaja Kallas aga ütles samal päeval, et direktiivi toetamine ei olnud sugugi üllatuslik otsus ning Eesti on olnud selles menetluses väga selge ja jõuline.

Riisalo, kes põhjendas mullu detsembris Eesti otsust mitte platvormidirektiivi toetada sellega, et väljapakutud lahendused soodustavad iseseisvate töötegijate valesti määratlemist ja takistavad platvormidel arendada paindlikke töönorme, teatas aga, et direktiiv kiideti heaks kompromissi eesmärgil, kuid mõned kitsaskohad säilisid.

Väljaanne Euractiv kirjutas sel nädalal, et Bolt üritas Riisalo juhitava MKM-i kaudu teha aktiivset lobitööd, et Eesti oleks platvormitöö direktiivi vastu ning leiaks sellele seisukohale toetajaid ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hulgast.

Pakosta: pean komisjoni juhtides kinni seadusest

Liisa-Ly Pakosta ütles neljapäeval ERR-ile, et ta ei ole ELAK-is midagi blokeerinud ning peab komisjoni juhtides kinni seadusest.

"Riigikogu kodu- ja töökorraseadus reguleerib väga täpselt, kuidas riigikogus Euroopa Liidu asjade menetlemine käib. See on reguleeritud ühtemoodi üle terve Euroopa Liidu selles mõttes, et Euroopa Liidus on Euroopa õiguse ettevalmistamine täpselt reguleeritud toiming. Seal on nii, et seadusandliku algatuse õigus on üksnes komisjonil ja siis väga suur roll on liikmesriikide täitevvõimul selle seaduseelnõuga tegelemisel. Rahvusparlamendid, sealhulgas ka Eesti riigikogu annavad seisukohti täitevvõimu poolt ettevalmistatud arvamustele. Nii on ka meie riigikogu kodu- ja töökorraseaduses kirjas, et kõigepealt esitab valitsus seisukohad Euroopa Liidu õigusakti kohta riigikogule ja riigikogu arutab neid valitsuse seisukohti. See on täiesti tavapärane praktika," selgitas Pakosta.

"Kui valitsuse seisukohad ei ole mingil põhjusel ELAK-isse jõudnud, siis 20 aastat on see töö olnudki nii, et siis sellisel juhul lükkub see arutelu edasi kuni valitsuse seisukohtade saabumiseni," lisas ta ja nimetas kriitikat laimukampaaniaks.

"See, et praegu valimiskampaania ajal otsustatakse täiesti tavapärasest praktikast mingi laimukampaania teha, ei ole Eesti poliitikas küll kuidagi valijatele või kellelegi abiks," ütles Pakosta. "Kahju, et Tanel Kiik jätkab keskerakondlike võtetega ja võtab valimiskampaania keskel laimukampaania ette. see kindlasti ei ole midagi sellist, mida ma saaks laiemalt poliitikas heaks kiita. See, mida Kiik ütleb, on lihtsalt täiesti vale. Ma ei ole midagi blokeerinud."

Kommenteerides Kovalenko-Kõlvarti tähelepanekut, et arutelu ei ole ELAK-is võimalik lihtsalt katkestada ilma hääletuseta, ütles Pakosta, et riigikogu suures saalis ja komisjoni istungil käivad asjad erinevalt. "Kolleeg ajab segamini suure saali ja komisjoni istungi. Ta pole selgeks teinud, kuidas komisjoni töö juhtimine käib. Suures saalis on ühed reeglid ja komisjoni töös teised reeglid," sõnas Pakosta.

Pakosta rõhutas, et riigikogu oli valitsuse seisukohad direktiivile juba varem heaks kiitnud. Pakosta selgitas, et kuigi valitsuse varasem seisukoht oli jääda direktiivi hääletusel erapooletuks ja hiljem Eesti esindaja seda siiski toetas, on teatud juhtudel selline olukord võimalik.

"Kui küsite, miks hääletas täitevvõimu esindaja teistmoodi, siis selle võimaluse näeb riigikogu kodu- ja töökorraseadus tõesti ette, et täitevvõim võib eirata teatud juhtudel riigikogu seisukohta. Aga seda peab siis täitevvõim ise selgitama. Ka seda ütleb seadus mustvalgelt," ütles Pakosta.

ELAK-i istungi protokoll: