Eelmisel nädalal avaldas Euractiv loo põhjalikust lobitööst majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kallal. Lugu toetus kirjadele, milles Bolt ja Wolt proovisid kujundada Eesti seisukohti platvormitöö direktiivi suhtes nii, et Eesti nõuaks ettevõtetele võimalikult leebet regulatsiooni.

Ühe niisuguse kirja seadis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium käesoleva nädala esmaspäeval dokumendiregistrisse. Kirja autor on Bolti Lääne- ja Lõuna-Euroopa valitsussuhete juht Aurelien Pozzana ja kirja saaja ministeeriumi ettevõtluse asekantsler Sandra Särav. Kiri saadeti mullu oktoobris.

Kirjas, mis on alates läinud nädalast üksjagu tähelepanu saanud, pakkus Pozzana Eestile välja võimaliku pöördumise sõnastuse. Särav, kes saatis kirja kolleegidele edasi, kinnitas eelmisel nädalal, et unustas selle dokumendiregistris registreerida. Nüüd, pool aastat hiljem on see viga parandatud.

Hoopis teine lugu on ülejäänud lobikirjadega. Euractivi käsitlus toetub suuresti Corporate Europe Observatory (CEO) nimelise mittetulundusühingu tööle. Organisatsioon, mis oma kodulehe andmetel töötab selle nimel, et näidata ettevõtete ja nende lobigruppide mõju Euroopa Liidu poliitikakujundamisele, küsis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt välja kogu platvormitöö direktiivi puudutava kirjavahetuse.

Teabenõude tulemusel saadud infot jagas organisatsioon ka Eesti Rahvusringhäälinguga. Sellest nähtub, et oktoobrikuise kirja registreerimata jätmine polnud üksik näpuviga ning et suuremat osa lobikirjadest ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium endiselt registreerinud.

Kirjad, mille majandusministeerium on jätnud registreerimata

Enne valimisi tegeles platvormitöö direktiiviga sotsiaalministeerium ning sestap pöördusid ka ettevõtted esialgu nende poole. Nii näiteks kirjutas Bolti valitsussuhete juht Henry Arras eelmise aasta 30. jaanuaril sotsiaalministeeriumi ametnikule Annely Salumaale.

Ta tuletas meelde, et paar päeva hiljem pidi Euroopa Parlament hääletama platvormitöö direktiivi teemalise raporti üle. "Euroopa kullerteenuse platvorme ühendav Delivery Platforms Europe on tellinud asjassepuutuva õigusanalüüsi," märkis Arras ja pakkus seda Salumaale lugeda.

Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistrist Bolti kirja ei leia.

Vaidlused direktiivi üle läksid edasi ning õige pea tegi Euroopa Liidu eesistujariigiks saanud Rootsi kompromissettepaneku, millele ootas tagasisidet eelmise aasta märtsi lõpus. Enne Brüsselis koguneva liikmesriikide vahelise töörühma kogunemist läkitas Arras Annely Salumaale uue kirja.

"Jagan meie seisukohta ettepanekutele, mille oleme välja töötanud teiste EL-is tegutsevate platvormidega," märkis Arras. "Kas teil on palun võimalik neile ettepanekutele peale vaadata ja võimalusel toetada, et 27. märtsil need küsimused tõstatuksid?"

"Kuna töörühma koosolek on juba varsti, siis igaks juhuks helistan kohe Sulle ja saame ka telefonitsi üle rääkida," lõpetas Arras oma kirja sotsiaalministeeriumile.

Ka seda kirja pole sotsiaalministeeriumi dokumendiregistris registreeritud.

***

Mullu suvel jõudsid liikmesriigid põhimõttelisele kokkuleppele, missuguse positsiooniga saata vahepeal eesistujariigiks saanud Hispaania triloogidele ehk läbirääkimistele Euroopa Parlamendiga.

Kokkulepe tuli raskelt. Teiste seas ei pooldanud väljapakutud lahendust Eesti majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. "Eesti toetab platvormidel töötavate inimeste väärikaid töötingimusi, kuid samal ajal tuleb platvormidele anda ka võimalus edasi arendada kaasaegseid ja paindlikke töövorme," teatas Riisalo pärast EL-i ministrite kohtumist. "Seetõttu ei saa pidada mõistlikuks platvormitöö reguleerimist viisil, mis ei taga piisavat õigusselgust."

Kokkuleppe tekstis seisis, et tööleping koos sotsiaalsete garantiidega tuleb sõlmida juhul, kui täidetud on vähemalt kolm töösuhtele viitavat tingimust. Võimalike tingimuste seas loetleti näiteks töötasu ülempiiri, platvormi nõudeid töötaja käitumisele ning seda, kui platvorm piirab alltöövõtja kasutamist.

Ka nendel tingimustel ootasid Hispaaniat ees rasked läbirääkimised, sest Euroopa Parlamendi seisukoht oli hulga rangem. Parlament nõudis põhimõtteliselt, et töölepingulises suhtes peaks olema iga platvormitööd tegev inimene.

***

Sügise edenedes näis, et suvel liikmesriikide seas võetud positsioon hakkaski vankuma. Sellele viitab ka loo alguses mainitud kiri, mille Bolti lobist Aurelien Pozzana oktoobris Sandra Säravale läkitas.

Ka pöördumise tekst, millele Bolt palus Eestil alla kirjutada, rõhutas suvise kokkuleppe tähtsust ning seda, et Hispaania ei tohiks parlamendi survele järele anda. "Me tuletame meelde, et 6. juuni lähenemisviis oli üksikasjalike arutelude tulemus, milles lepiti kokku kompromissi vaimus. Parlamedi pakutud kompromissettepanekud sekkuksid töösuhete valdkonnas tõsiselt meie riiklikesse pädevustesse, menetlustesse ja määratlustesse," seisis tekstis.

Sandra Särav saatis kirja edasi ministeeriumi tööala asekantslerile Ulla Saarele. "Ulla, platvormitöö on sinu valdkond," kirjutas Särav ja palus vaadata, kas Eesti on valmis Bolti pakutud seisukohti toetama. "Ma ei taha tegelt Bolti teemades eriti ise sees olla, aga Eesti ettevõtteid peab toetama ikka," lisas Särav ja palus asjale peale vaadata ka ministeeriumi ettevõtluse osakonna nõunikul Maarja Merel.

See kiri registreeriti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistris käesoleva nädala esmaspäeval ehk pool aastat pärast kirja saabumist.

***

Vaatamata platvormipidajate ponnistustele kindlustas Euroopa Parlament oma positsioone. Detsembri alguses, kui lähenema hakkas aasta viimane läbirääkimistevoor, võttis valitsussuhted enda vedada Bolti asutaja Markus Villig.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole saadetud pöördumises kirjeldas Villig eelmise aasta kevadel Portugalis vastu võetud reegleid, mis tema sõnul sarnanesid Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi pakutud kompromissile.

"Ettevõtted teatavad juhtumitest, kus autojuhid ja kullerid registreerusid platvormile, ilma et oleksid isegi ühtegi sõitu teinud, ent nüüd klassifitseeritakse nad töötajateks," kurtis Villig ja hoiatas, et taolise segaduse võib kaasa tuua ka Euroopa Parlamendi ettepanek.

"Juhtivad platvormid, nagu Bolt, kaaluvad nüüd oma investeeringute ümbermõtlemist Portugalis," lisas Villig ning märkis, et mitu ettevõtet oli Portugalist juba lahkunud.

"Seetõttu kutsume Eestit koos teiste liikmesriikidega üles lükkama tagasi kiirustatud kokkuleppe ja jätkama tasakaalustatud teksti toetamist, mis põhineb nõukogu 2023. aasta juuni üldisel lähenemisel," lõpetas Villig.

Seda kirja pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistris registreeritud.

***

Platvormipidajate mure sai hoogu juurde siis, kui eesistujariik Hispaania käis välja omapoolse kompromisslahenduse. Selle järgi oleks töösuhtega tegu juba siis, kui platvormi toel tegutsemisel täidetaks vähemalt kahte töötamisele viitavat tingimust.

Hispaania hinnangul võinuks laiendada ka võimalike tingimuste nimekirja. Nii näiteks seisid nimekirjas üsna üldised punktid nagu "platvorm määrab või kontrollib töötingimusi" ning "platvorm otsustab või kontrollib töö teostamist".

14. detsembril sai Sandra Särav kirja Andreas Kajult, kelle kommunikatsioonifirma Meta esindab juba mõnda aega Wolti.

"Hei, mis me sellest pakkumisest arvame, mis Hispaania on momentumit arvestades kokku keeranud – kas suudame koos prantslastega vastu olla ja seda väljandada?" küsis Kaju ja lisas: "Wolt arvab, et see on eriti halb kompromisstekst." Kaju lisas kirjaga kaasa Euroopa kulleriplatvorme ühendava organisatsiooni seisukoha.

Sandra Särav saatis kirja edasi ministeeriumi ettevõtluse osakonna digimajanduse nõunikule Maarja Merele. Kirja koopia said ka sama osakonna juhataja Marie Allikmaa ja ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike Koppel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistris seda kirja registreeritud ei ole.

***

Sarnaselt Boltile nähti ka Woltis, et olukorra kriitilisus nõuab kõige kõrgemal tasandil sekkumist. Sestap saabus päev hiljem majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse teinegi kiri. Seekord oli selle adressaat minister Tiit Riisalo ning autor Wolti juht ja kaasasutaja Miki Kuusi.

"Ma kirjutan teile Wolti ja meie füüsilisest isikust kullerpartnerite nimel," alustas Kuusi ning rõhutas, et Hispaania pakutud kokkulepe seaks ohtu miljonite füüsilisest isikust ettevõtjate paindliku töötamise.

Kuusi kirjeldas Wolti kullereid läbivalt partneritena ja avaldas muret, et nende hääl ei kostu otsustajateni. Ettevõtte tellitud küsitlusele viidates teatas Kuusi, et 82 protsenti nende kulleritest usuvad, et vastu tahtmist ei tohiks kedagi palgatöötajaks sundida.

Kuusi rõhutas ka seda, kui oluliseks peab ettevõte platvormitöötajate õigust kollektiivsetele läbirääkimistele ning palus direktiivi arutamiseks rohkem aega võtta.

Kuna kirja saajate seas oli ka Sandra Särav, saatis ta selle edasi ministeeriumi tööala asekantslerile Ulla Saarele ja ettevõtluse osakonna digimajanduse nõunikule Maarja Merele. Taas läksid kirja koopiad ka Marie Allikmaale ja Merike Koppelile.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistris kirja ei registreeritud.

***

16. detsembril said Riisalo ja Särav kirja lobigrupilt nimega Freelance Movement (Vabakutseliste liikumine – toim). Ka selles kirjas paluti Hispaania pakkumise tagasilükkamiseks Eesti abi.

20. detsembri hommikul sai ministeerium sarnase kirja Hispaania platvormitöötajaid koondavalt ühingult nimega Repartidores Unidos Movement. "Meie arvates on oht, et direktiiv kordab vigu, mida oleme näinud Hispaanias," seisis kirjas, kus selgitati, et Hispaania on platvormitööd juba mõnda aega reguleerinud.

"Hispaania kulleriseadus, mis oli mõeldud eeskujuks, ei saavutanud üldse oma eesmärki, vaid põhjustas platvormide turult lahkumise, jättes tuhanded kulleird ilma tööta," kirjutati ministeeriumile.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistris ei registreeritud kumbagi kirja.

***

See, et surve 20. detsembri lähenedes suurenes, oli oodatav, sest samal päeval pidid liikmesriigid Hispaania pakutud kompromissettepanekut arutama.

Üheksa päeva hiljem saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets vastuse Bolti juhile Markus Villigule.

Ta märkis, et platvormitöö direktiivi kokkuleppe tekst ei saanud vajaliku hulga Euroopa Liidu riikide toetust. "Sarnaselt mitmete teiste liikmesriikidega ei saanud teksti toetada ka Eesti. Seega jätkuvad läbirääkimised järgmise Euroopa Liidu eesistujariigi Belgia eestvedamisel," kirjutas Rahumets.

Lisaks Eestile ei toetanud Hispaania pakkumist Läti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia ja Rootsi.

Ta rõhutas, et Eesti lähtub läbirääkimistel samadest seisukohtadest, mille valitsus kinnitas enne 2023. aasta juunikuist kokkulepet.

"Eesti toetab jätkuvalt direktiivi eelnõu üldisi eesmärke parandada platvormitöö tegemise tingimusi ning suurendada läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises. Samas on Eesti eesmärk seoses direktiivi eelnõus sisalduva töölepingu õigusliku eelduse põhimõttega see, et töölepingut ei oleks võimalik eeldada põhjendamatutel juhtudel," kirjutas Rahumets.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistrisse see Markus Villigule saadetud kiri ei jõudnud.

***

"Kallis Sandra, loodan, et 2024. aasta on hästi alanud," kirjutas Wolti Euroopa Liidu ja Baltikumi valitsusuhete juht Robert Torvelainen 15. jaanuaril.

Uuel aastal jätkusid läbirääkimised uue eesistuja Belgia juhtimisel. Juba olid belglased omapoolse ettpaneku teinud ning platvormifirmadele see ettepanek ei meeldinud. "See tekst ohustab paindlikkust, mida naudivad tuhanded tõelised füüsilisest isikust ettevõtjad," kurdeti platvormifirmasid koonduva ühenduse pöördumises.

Torvalainen saatis pöördumise Säravale edasi. "Tänan Robert, sain su kirja kätte," vastas Särav ja edastas selle juba harjumuspäraselt Saarele, Merele, Allikmaale ja Koppelile. Sama juhtus ka Torvalaineni järgmiste kirjadega, mille ta saatis 18. ja 22. jaanuaril.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistrist ühtegi neist kirjadest ei leia.

***

16. veebruaril oli Belgia ettepaneku jaoks esimene tuleproov. Võrreldes detsembrikuise Hispaania ettpanekuga polnud direktiivi tekstis enam konkreetseid töölepingule viitavaid kriteeriume.

Siiski pöördus Bolti valitsussuhete juht Henry Arras päev varem majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole. Sel korral läks kiri otse ministeeriumi tööala asekantslerile Ulla Saarele. Kirja koopia said endale minister Tiit Riisalo, ministri nõunik Aleksei Jašin ja Bolti juhatuse liige Martin Villig.

"Direktiivi eelnõu tekst ütleb must-valgelt, et liikmesriikide jaoks kehtib kohustusena töölepingu eeldus ning puuduvad õiguskindlust loovad selged kriteeriumid, mille alusel seda hinnata," märkis Arras ning hoiatas, et belglaste väljapakutud tekst võib anda aluse loendamatuteks õigusvaidlusteks.

Liikmesriikide kohtumisel Eesti Belgia ettepanekut ei toetanud. "Liikmesriikidele sellisel viisil kohustuse ja samas paindlikkuse andmine võib luua Euroopas nii-öelda lapiteki, kus üleeuroopalised platvormiettevõtted on silmitsi 27 erineva süsteemiga," selgitas Riisalo ning lisas: "See võib omakorda tuua kaasa lõputud õigusvaidlused, mis on platvormidele liigne äririsk."

Päev varem saadud kirja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistrist ei leia. Samuti ei leia sealt 12. veebruaril laekunud Wolti murekirja.