Särav, kes töötas aastatel 2019 kuni 2021 Boltis valitsussuhete juhina ja globaalse kestliku arengu juhina, ütles ERR-ile, et enne rahvusringhäälingu päringut ei olnud ta teadlik, et optsioonide deklaratsioonis esitamine on kohustuslik.

"Ma ei pannud neid huvide deklaratsiooni, sest ei uskunud, et seda on vaja teha," lausus ta.

Särav konsulteeris enda sõnul peale päringu saamist justiitsministeeriumi asjatundjatega ning sai kinnituse, et optsioonid tuleb samuti deklareerida.

Asekantsler lubas seda esimesel võimalusel teha, teisipäeval oli tema sõnul vastav süsteem maas ja kolmapäeval pidid toimuma plaanilised IT-hooldustööd.

Särava sõnul tehti talle optsioonide pakkumine koos tööle asumisega Boltis. Kuivõrd ta töötas Boltis kaks aastat, teenis ta lepingu järgi välja 50 protsenti optsioonidest, lisas Särav.

Särava sõnul on tal juhul, kui Bolt peaks börsile minema, võimalus optsioonid soodsa hinnaga välja osta ehk aktsiateks muuta. "Kui alustasin, ei olnud neil mingit väärtust, nüüd on väärtus kindlasti tõusnud," lausus ta, lisades, et tal pole optsioonide väärtusest või sellest, kas kavatseb kunagi ostuõigust kasutada, õrna aimugi.

Põhjus, miks ERR Säravale päringu tegi, on selles, et alles hiljuti võttis ta sõna Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, mis puudutab ka Bolti. Nimelt soovib komisjon, et käibemaksu peaks nõudma kõigilt, kes tarvitavad majutus- või taksoteenuse pakkumiseks digitaalset platvormi. Komisjoni hinnangul õnnestuks liikmesriikidel maksumuudatusega kokku korjata umbes 6,5 miljardit eurot käibemaksu aastas.

Särav ütles eelmisel nädalal ettepaneku kohta, et MKM seda ei toeta.

Särav märkis, et Bolti taksojuhtide või külaliskorteri pidajate maksustamine ei kaota, vaid hoopis loob ebavõrdsust.

Tema sõnul ei peaks need, kes osutavad teenust ilma tehnoloogia abita, endiselt käibemaksu maksma. "Ja siis need, kes kasutavad oma teenuse pakkumiseks platvormi, et jõuda paremini tarbijateni, neid justkui karistatakse ja kohustatakse käibemaksukohustuslaseks registreeruma," ütles Särav.

Järvan: pole põhjust kahelda, et tegu oli teadmatusega

Ettevõtlusminister Kristjan Järvan ütles ERR-ile, et ta usub Säravat, kes enda sõnul jättis optsioonid deklaratsiooni märkimata teadmatusest.

"Optsioonide märkimise vajalikkus on üsna värske seadusemuudatus ja mul ei ole põhjust kahelda selles, et Sandra Särav jättis optsioonid majanduslike huvide deklaratsiooni märkimata teadmatusest," lausus Järvan.

Minister lisas, et Särava ametis jätkamise kohta temal kahtlusi pole.

"Ta on kinnitanud, et teeb vajalikud parandused esimesel võimalusel ning ma ei näe põhjust, miks ta ei peaks oma ametikohal jätkama. Tegemist on äärmiselt tööka ning riigi hüvangule pühendunud ametnikuga," ütles Järvan.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, millega Särav tegeles, ütles Järvan, et kuigi MKM on andnud selle kohta oma arvamuse, on rahandusministeeriumi pädevuses kujundada Eesti seisukohad. 

"Lisaks ei ole kõnealuse algatuse skoobis ainult Bolt, vaid ka teised platvormid, mille kaudu osutatakse näiteks majutusteenust. Ettevõtluse asekantsleri roll on seista ettevõtete huvide eest ja minu hinnangul on ta seda teinud korrektselt," lausus minister.

"Kui ettevõtted peaks soovima endale kahtlastel viisidel erikohtlemist, siis elu on näidanud, et pigem tuleks otsida järgmisi Kalle Pallinguid riigikogust," lisas Järvan.

Kantsler Kuningas: peame oma protsesse täiendama

MKM-i kantsler Ahti Kuningas nimetas Säravaga juhtunut kahetsusväärseks ja juhendit deklaratsiooni täitmiseks puudulikuks, lisades, et töötajatele tuleb paremini selgitada, mida deklaratsiooni tuleb kirja panna.

"Täiendame oma protsesse, et inimesed saaksid aru, mida on vaja deklareerimisel. Oleme muidu saanud justiitsministeeriumilt kiita, kui hästi me kajastame kõiksugu lobistidega kohtumisi. Küsisin ka Säravalt, kas tal on olnud kohtumisi Bolti lobistidega, ta ütles mulle, et ei ole olnud," lausus Kuningas.

Seadusemuudatused, millega pidid huvide deklaratsioone esitama hakkama teiste hulgas ka asekantslerid ning kus lisandus optsioonide deklareerimise kohustus, hakkasid kehtima 2021. aastal.

Kuninga sõnul tehakse MKM-is iga kuu-paari tagant oma töötajatele korruptsioonivastaseid koolitusi, kuid nagu Särava juhtum näitab, pole info ikkagi kõigini jõudnud.

Kuningas ütles, et tema Särava sõnades ei kahtle ning asekantsleri kohalt teda eemaldada pole plaanis. "Kindlasti mitte. Mul ei ole mingit kahtlust, et ta oleks sihilikult jätnud optsioonid kirja panemata," lausus ta.

Särav asus MKM-i asekantslerina tööle mullu juulis.

Justiitsministeerium: märkimisõigus või muu kaubeldav õigus tuleb kirja panna

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa kommenteeris, et huvide deklaratsioonis tuleb vastavalt korruptsioonivastasele seadusele kirja panna märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada väärtpabereid.

"Seega ei ole deklareerimise seisukohalt oluline, kas tulevikus soovib optsiooniomanik aktsiad välja osta või mitte, oluline on näidata ära võimalikud otsustamist mõjutavad huvid. Eelkõige tuleb deklaratsioone täites jälgida seadust ning deklaratsiooni täitmise juhis on selle täienduseks ning viitab sarnaselt korruptsioonivastase seadusega väärtpaberi mõiste osas samuti väärtpaberituru seadusele," selgitas Kruusmaa.

"Meile ei ole teada juhtumid, kus optsioonid on deklaratsiooni märkimata jäänud," lisas ta.