Koalitsioon otsib lahendusi riigi rahaasjade korrastamiseks ja ühe sammuna kaalutakse tõsiseid kärpeid. Kas võrdne kärpimine kõikides valdkondades on hea mõte ning kuidas turgutada meie majanduskeskkonda? ETV "Esimeses stuudios" andis kolmapäeval vastuseid rahandusminister Mart Võrklaev (RE).

"Raskeid otsuseid oleme pidanud valitsuses tegema," vastas Mart Võrklaev saatejuhi küsimusele, kas tunneb ka endal süüd peaminister Kaja Kallasele Kagu-Eestis osaks langenud kriitikale. Ta lisas, et tõenäoliselt oli seal palju juttu maksumuudatustest, mille eesmärk aga oli kaitsekulude tõstmine.

"Elame aegadel, kus on meie majandusel on keeruline seis, teisalt Euroopas käib sõda ja kolmandaks peame valmistuma, et keegi kunagi ei tahaks Eesti pinnale sõdima tulla," ütles Võrklaev. "Need otsused on kõik omavahel seotud. Ja inimeste pahameel on arusaadav, kui pead rahakotist täiendavad eurod ära andma."

Ta lisas, et inimeste pahameel seoses uute maksudega on arusaadav. "Minule ka ei meeldi uued maksud," lausus ta.

Ta rääkis, et riik ei oles sellises majanduslikus olukorras, kui eelarvet oleks hoitud tasakaalus. "Oleme läinud vastassuunas – võtnud headel aegadel kohustusi, mida kanda ei suuda. Nüüd peame lahendama kahte probleemi – leida katteta kulutustele ja saama hakkama karmis julgeoleku olukorras. Peame maksma vanu arveid ja uusi arveid."

Võrklaev sõnas, et tulumaksureform on meede, millega inimeste maksukoormus langeb.

"Inimesed saavad 700 eurot tulumaksu vabastust, samal ajal tõstame tulumaksu 22 protsendile. Kuna inimesed saavad rohkem raha, siis nad loomulikult viivad selle Eesti majandusse," rääkis ta.

Tulumaksureformi eelarve mõju on 230 miljonit eurot, esimesel aastal üle 300 miljoni, rääkis ta.

"Vahepeal tuli kevadine majandusprognoos, mis näitas, et majanduse taastumine võtab kauem aega. Kui me lootsime sügisel, et majandus taastub kiiremini, seadsime oma eesmärgid. See tähendab seda, et maksutulud on madalamad ehk defitsiit järgmisel aastal on 5,3 protsenti, see tähendab kuskil kaks miljardit eurot," ütles ta. "Selleks, et jõuda kolme protsendini, peame järgmisel aastal, kas siis kokku hoidma või eelarvesse tooma ligi miljard eurot."

"Osa asju on töös – mootorsõidukimaks, magustatud jookide maks, trahvimäärad," sõnas ta lisades, et valitsus on kuid tegelenud kärpeplaanidega.

"Maksumuudatused, käibemaksumuudatus, aktsiisid – kõik need me tegime selleks, et meil oli kiiresti vaja suurendada kaitsekulusid," lausus Võrklaev.

"500 miljonit eurot tõusid aastaga kaitsekulud, see on riigi püsikulu – vaadates julgeolekuolukorda, see ära ei kao," ütles ta, lisades, et tegelikult on kaitsesse veel raha juurde vaja.

Ta ütles, et enne uute kulude tegemist on vaja katta ära üle 1,2 miljardi miinust.

"2022. aastal tõusid kaitsekulutused 500 miljonit, mootorsõidukimaksu eelarve tulu on 200 miljonit eurot – näeme, kuidas suur hulk Eesti inimesi tunneb, et seda on rahakotile palju," sõnas ta, lisades, et 500 miljoni katmine tähendab rohkem kui kahekordset täiendavat maksutulu.

"Võime praegu ka öelda, et see on sisuliselt riigikaitselaen. Sel aastal me võtame kaks miljardit laenu, kuna oleme võtnud püsikulusid, millel tulusid vastu ei ole pandud. Kuskil 900 miljonit sööme ära – läheb igapäevakulude katteks. Võtame laenu, samamoodi on seal sees kaitsekulud," rääkis ta.

Eelmisel suvel tegi valitsus ära kärbete kohapealt suure töö, ütles Võrklaev.