Kaupo Läänerand: Eestil on plaan Ukrainas hävitatud sadamate taastamiseks
Kliimaministeeriumi asekantsler Kaupo Läänerand rääkis reedel "Ringvaates", et kliimaministeerium on koostöös Ukrainaga teinud plaani, kuidas Venemaa poolt hävitatud sadamad uuesti üles ehitada.
Kliimaministeeriumi asekantsler Kaupo Läänerand ütles, et Ukrainas on Venemaa rünnakute tagajärjel rohkem kui pooled sadamad töökorrast väljas ning rünnakutes sihitakse ka tsiviiltaristut ja kaubalaevu.
Läänerand rääkis, et kliimaministeerium on koostanud üle 500 miljoni euro maksva paketi, kuidas Ukrainas meretaristu taastada.
"Oleme kuid töötanud välja mitmesaja miljonist paketti, kliimaministeeriumi eestvedamisel koostöös Ukrainaga, et just meie tugevused ja teadmine panna Ukraina merenduse üles ehitamiseks tööle. Aidata Ukrainal meremajandust taastada – nii sõjalist ajal kui ka rahu ajal. See on selline pikk vaade," lausus Läänerand.
Lääneranna sõnul on Eestil nii merendusalaseid kui ka IT-alaseid teadmisi, mida Ukraina sadamate taastamisel kasutada.
"Meie tugevused on need, et me oskame hästi laevu ehitada, oleme töölaevade ehituses väga head, olgu need lootsikaatrid, päästekaatrid. Oskame hästi laevu ümber ehitada, teeme seda rahvusvaheliselt, oskame mobiilseid sadamakaid ehitada," sõnas Läänerand, lisades, et Eestil on ka IT-teave ning demineerimisvõimekus.
Lähikuudel hakkab ministeerium otsima üle 500 miljoni euro maksvale paketile doonoreid. "Oleme otsimas lähikuudel doonoreid, sest kindlasti sellise suure paketti elluviimine nõuab tugevat katet," lausus ta.
Ta rõhutas ka, et raha on kõige viimane etapp ning kõige olulisem on hea ja detailne plaan.
"Me täpselt teame Ukraina agentuuride ja ministeeriumite koostöös, mida neil on vaja. Sellist meremajanduspõhist lähenemist sektorite kaupa ei ole keegi veel maailmas meie andmetel teinud," rääkis ta. "Pool võitu on hea plaan, mis on koos Ukrainlastega tehtud. See on väga konkreetne nägemus. Kriitilised vajadused sõjaajal ja rahuajal. Kui see on juba olemas, siis on ka doonoreid lihtsam leida."
Alates eelmise aasta juunist alates on Venemaa saatnud üle tuhande ründedrooni ning üle 200 raketi Ukraina meretaristu objektide pihta. Samuti on Venemaa on kasutusele võtnud distantsmineerimise ehk hakanud lennukitelt laevateedele miine viskama, ütles Läänerand.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Marko Reikop.