Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul soovib Venemaa vallutada enne 9. maid strateegiliselt tähtsa Tšassiv Jari linna, mis on oluline Ukraina vägede logistika jaoks. Kolonelleitnant Toomas Väli hinnangul on see pigem ebarealistlik.

"9. maiks nad kindlasti seda kätte ei saa. Kui me nüüd vaatame, ka Avdijivka alt on edasi mindud kümmekond kilomeetrit, ühe korraga võib-olla viis kilomeetrit, siis Tšassiv Jar selle tempoga, mis hetkel on käimas, ei ole saavutatav. Ja kogu Tšassiv Jari isegi enda kätte võtta on ka väga raske sellepärast, et see on niisugune aeglane, süstemaatiline linnalahing, midagi sellist nagu Avdijivkas. Ja Avdijivka või räägime ka Bahmutist, selle enda kätte saamine ja kontrolli alla võtmine võttis aega ju kuid, kui mitte pea kolm-neli-viis-kuus kuud. Ei ole tõenäoline," selgitas Väli.

Kolonelleitnanti sõnul on Vene vägede pealöögi suund jätkuvalt Avdijivkast edasi ning Bahmuti suund, et jõuda Donetski ja Luhanski oblasti piirideni.

Üks tulisemaid kohti rindejoonel on praegu Bahmuti kandis Otšeretõnje külas, kus Vene väed on suutnud lüüa kiilu Ukraina kaitsesse. Väli sõnul oli see üks õnnetu juhus.

"Avdijivka suunal Otšeretõnje oli selline väga-väga halb juhus, kus ukrainlased roteerisid oma üksuseid – 115. territoriaalbrigaad pidi üle võtma vastutuse terve aasta seal juba olnud 47. brigaadilt. Ja mis juhtus selle operatsiooni ajal, positsioonide ülevõtmise ajal, oli see, et Vene Föderatsioon suutis miiniväljade vahelt mitme rünnaksalgaga sisse imbuda ja tekitada nendel uutel üksustel, kes seal oli, sisuliselt ka paanika. Pigem ikkagi on andmeid sellest, et see olukord läks seal väga käest ära ja 47. brigaad, kes oli just välja vahetanud oma üksuseid, pidi sinna tagasi tulema ja neid positsioone tagasi hakkama võtma," selgitas Väli.

Tema sõnul näitab see, et vastane on kaval, agressiivne ning kasutab ära kõiki võimalusi.

Lisaks näitab see Väli sõnul seda, et lahingkontaktis olevate üksuste väljavahetamine on üks keerulisemaid asju.

"See näitab, et nii-öelda taktikalisel tasandil vastane võib üllatada. Ja see näitab seda, et väljaõppeliselt sellistele elementidele, kus üksused vahetavad teineteist välja või liiguvad teineteise positsioonidelt läbi – sinna juurde kuuluvad nii-öelda pioneer-tehnilised lahendused, et miiniväljad pannakse kinni õigeaegselt, valve on väljas, silmad on peal –, on lahingdrillid tähtsad. Ja ka see, et uute üksuste, kes peale tulevad, väljaõppe kvaliteet peab olema selline, et selle esimesel kokkupuutel vastasega ei toimuks lagunemist," rääkis kolonelleitnant.

Tema sõnul peab uutes üksustes olema alati ka kogenumaid sõjaväelasi.

"Neis uutes üksustes peab olema ka mõistlikus vahekorras nii-öelda vanu, kogenud veterane ja siis uusi, alles äsja üksusega liitunud mehi. See peab olema niisugune mõistlik segu. Ehk siis need vanad kogenud veteranid suudavad olukorda paremini hallata, paremini kontrolli all hoida," selgitas Väli.

"Ootame veel täpsemalt, mis seal tegelikult täpselt juhtus. Vastane loomulikult kasutab seda ära ka oma nii-öelda psühholoogilises sõjas näitamaks, et Ukraina armee ei suuda enam rinnet hoida ja nii edasi. See ei vasta tõele. Kui me nüüd vaatame, et need ampsud, mida on tehtud seal, need ikkagi on taktikaline edu, me ei näe kuskil operatsioonide tasandi läbimurret, mis paneks Ukraina rinde nii-öelda kokku langema. Need pioneeri ettevalmistused ja lahingliinid, mis on sinna välja ehitatud, ikkagi peavad," ütles Väli.

Tema sõnul tegi Otšeretõnje küla juures olukorra Ukraina jaoks keeruliseks ka see, et seal positsiooni hoidnud 47. brigaadi Bradley lahingumasinatel ei olnud enam 25-millimeetriseid mürske.