Ühe viiekordse maja keldris Tšassiv Jari äärelinnas asub Ukraina 93. brigaadi üks juhtimispunktidest. Seal teenivad mehed võitlesid peaaegu terve aasta Bahmuti eest.

"Alguses oli Bahmutis suhteliselt rahulik. Me hoidsime oma positsioone ja seda oli kerge teha. Hävitasime väga palju vaenlasi, tõesti palju. Nad tungisid roodude kaupa peale. Juhtus, kui me kolme päeva jooksul hävitasime kuni poolteist roodu (150 inimest)," rääkis Ukraina sõjaväelane kutsungiga IT-mees.

Nende vastasteks olid wagnerlased, enamik neist endised vangid.

"Aastavahetuse paiku hakkasid nad saama rohkem laskemoona. Samuti lisandusid nende ridadesse kogenud sõdurid. Tänaseks on peaaegu kõik vangid hävitatud ning nad tõid siia need sõdurid, kes sõdisid kuskil Aafrikas või muudes riikides. Need on väga kogenud sõdurid ning selle tõttu hakkasid nad meid välja suruma," ütles IT-mees.

Bahmutini, mille äärelinnades käivad veel verised lahingud, on Tšassiv Jarist alla viie kilomeetri.

"Jah, Bahmut võib olla venelaste käes, aga meie piirame neid praegu külgedelt. Linn on ümber piiratud. Meil on reaalne võimalus uuesti linna siseneda," ütles IT-mees.

"Bahmut on täielikult varemetes. Nad tegid linna maatasa. Seal ei ole enam mitte midagi. Nende jaoks oli Bahmut "linnuke" ankeedil. Vaadake aga, mis toimub mujal. Me surusime nad Harkivi alt ja mujalt välja. Praegu nad rõõmustavad, et võtsid ühe väikese linna. Palju see neil aega võttis? Kas see on tõesti maailma tugevuselt teine armee?" rääkis Ukraina sõjaväelane kutsungiga Kahor.

Kas Bahmuti kaotamine langetas Ukraina sõdurite moraali?

"Loomulikult mitte, mis te nüüd. Olgu, võtsid ühe linna. Küll me veel selle tagasi võtame. Tõrjume nad sealt välja. See ei ole maailmalõpp, Bahmut ei ole Kiiev. Me võtame veel kõik tagasi. Kõik saab korda," sõnas Kahor.

Enne sõda elas Tšassiv Jaris umbes 13 000 inimest. Praeguseks on sinna alles jäänud alla 1000, enamik nendest vanurid.

"Kuhu ma lähen? Ma olen haige, sugulasi mul ei ole. Kuhu ma lähen? Lubati 15 000 grivnat pensioni, mina aga saan 2500," ütles Lidia.

Inimesed elavad seal puhtalt tänu humanitaarabile, mida toimetatakse linna vaatamata pidevale suurtükitulele.

"Praegu inimesed lihtsalt kannatavad selle ära. Kui sul ei ole 21. sajandil gaasi, elektrit jne, siis see on kannatamine. Söögiga probleemi ei ole, tänu Jumalale meil on kõik olemas. Veega on probleeme, aga me lahendame seda jooksvalt," rääkis Tšassiv Jari linna administratsiooniülem Serhi Tšaus.

Bahmutist on saanud kummituslinn. Kui Vene väed peaksid veel edasi tungima, ootab sama saatus ka Tšassiv Jari.