Oluline pühapäeval, 14. aprillil kell 22.30:

- Umerov: Vene väed püüavad Bahmutist läänest läbi murda

- Ukraina sai Tšassiv Jari kaitse tugevdamiseks droone ja relvi juurde

- Ukraina: Vene Musta mere laevastik saab rünnata vaid allveelaevadelt

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit

- NATO asepeasekretär: Ukraina liitumine NATO-ga on vaid aja küsimus

- Eksperdi hinnangul toodab Venemaa 100-120 raketti kuus

- Ukraina loodab saada Saksamaalt ka õhutõrjesüsteemi IRIS-T

Umerov: Vene väed püüavad Bahmutist läänest läbi murda

Ukraina kaitseministri Rustem Umerovi sõnul koondab Venemaa jõude, et Bahmutist lääne pool läbi murda. Tema sõnul aga Ukraina takistab neid plaane.

"Ma külastasin idarindel lahinguüksusi. Olukord on pingeline. Vaenlane püüab tungida sügavale kaitsejõudude positsioonidesse, keskendudes Bahmutist läänes läbimurdele," rääkis minister.

"Vaatamata vaenlase arvulisele ülekaalule takistame me neid plaane tõhusalt tänu kaitsjate julgusele, väljaõppele ja professionaalsusele," lisas ta.

Ukraina relvajõudude ülem Oleksandr Sõrskõi ütles laupäeval, et viimastel päevadel on olukord idarindel märkimisväärselt halvenenud. Tema sõnul keskenduvad Vene väed Bahmutist läänes Ukraina kaitsest läbitungimisele, Tšassiv Jari vallutamisele ning Kramatorski suunas edasi liikumiseks tingimuste loomisele.

Ukraina tugevdab Tšassiv Jari kaitset

Rindelinna Tšassiv Jari Vene vägede lakkamatute rünnakute eest kaitsvad Ukraina väed said droone ja relvi juurde, ütles relvajõudude ülem Oleksandr Sõrskõi pühapäeval.

Ta kirjutas sotsiaalmeedias pärast Tšassiv Jari kaitsjate külastamist, et rakendatud on meetmeid tugevdamaks brigaade laskemoona, droonide ja elektroonilise sõja vahenditega.

Venemaa on koondanud oma jõud meie kaitsest läbimurdmiseks Bahmutist läänes, lisas ta. Donetski oblastis asuv Bahmuti linn langes Vene vägede kätte eelmise aasta mais.

Vene väed püüavad vallutada Bahmutist 20 kilomeetrit läände jäävat Tšassiv Jari, ütles ta. Linn on mürsurünnakutes kõvasti kannatada saanud ja Ukraina sõnul on see viimasel ajal pideva tule all.

Vene sõjaväejuhid on võtnud eesmärgiks vallutada Tšassiv Jar 9. maiks, mil tähistatakse teise maailmasõja võidu aastapäeva, ütles Sõrskõi. Venemaa tahab luua tingimusi edasitungiks suurele Kramatorski linnale ja selle ümbruse aladele, hoiatas ta.

Ööl vastu pühapäeva pommitasid Vene väed Harkivi oblastit, ühes piiriäärses külas sai kaks inimest surma. Energiaministeeriumi teatel rünnati ka Harkivi oblasti energiataristut, mis põhjustas voolukatkestusi ja gaasivarustuse häireid.

Ukraina: Vene Musta mere laevastik saab rünnata vaid allveelaevadelt

Venemaa laevastik saab Ukraina maa-ala rünnata ainult allveelaevadelt, ütles Ukraina laevastiku pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk pühapäeval.

Ta ütles, et praegu saab Vene laevastik Ukraina territooriumit rünnata ainult allveelaevadelt, kuna teised alused kardavad Ukraina kaitsejõudude lahingutegevust.

"Vene laevastikul on Mustal merel praegu 10 raketikandjat, nende arv võib erineda sõltuvalt lahinguvalmidusest. Võib öelda, et potentsiaalset ohtu kujutavad 40 üksust. Kuid need, mis võivad rünnata Ukraina territooriumi, on tiibrakettide kandjad, nende hulgas on kolm allveelaeva, igaühes neli raketti (projekt Varšavjanka)," ütles ta riiklikus telesaates, kommenteerides Vene laevastiku kunagise lipulaeva, ristleja Moskva hävitamise teist aastapäeva.

"Näeme, et praegu püüavad vaid nemad ainsana Novorossiiskist lahkuda. Ja viimane kinnitus oli allveelaevalt, kui mõni päev tagasi rünnati Zaporižžjat. Ja kuue kuu jooksul leidis tiibrakettide (tulistamine) allveelaevalt kinnitust vaid kahel korral," sõnas Pletentšuk.

NATO asepeasekretär: Ukraina liitumine NATO-ga on vaid aja küsimus

NATO asepeasekretäri Mircea Geoana sõnul liitub Ukraina tulevikus kindlasti NATO-ga, kui poliitilised tingimused on täidetud.

"Ukraina läheneb NATO-le peaaegu iga päevaga," ütles ta. "Ma ei oska öelda, millal, aga ma tean, et Ukrainast saab osa Euro-Atlandi perekonnast."

Ukraina organisatsiooniga liitumise eeltingimusteks on tema sõnul tugev sõjavägi, demokraatia ja majandus.

Geoana kinnitas 32 liikmesriigi vahelist harmooniat nende otsuste tegemisel ja seda hoolimata Ungari ja Slovakkia seisukohtade ebakindlusest, arvestades nende juhtide hiljutisi kõhklusi Ukrainale relvade ja abi andmisel.

"Loomulikult näete liitlaste puhul erinevusi, kuid me ei näe suuri erinevusi Ukraina toetamise jätkamise või enda kaitsesse investeerimise osas," ütles Geoana. "Tegeleme kõige väärtuslikuma asjaga, milleks on riiklik julgeolek ja rahvuse kaitse."

Ukraina esitas ametliku avalduse NATO-ga liitumiseks 2022. aasta septembris. President Volodõmõr Zelenski teatas sellest 3. septembril 2022 tehtud videopöördumises ning ütles, et Ukraina liitumine peaks toimuma kiiresti.

Eksperdi hinnangul toodab Venemaa 100-120 raketti kuus

Venemaa sõjatööstuskompleks suudab tõenäoliselt toota ligikaudu 100-120 raketti kuus, vahendas portaal Unian pühapäeval lennunduseksperdi Kostjantõn Krõvolapi sõnu.

Eksperdi hinnangul ei pruugi need andmed siiski olla täpsed. 

"Kui aastatel 2022-2023 oli võimalik hankida rohkem või vähem objektiivset infot, võrrelda erinevaid allikaid ja analüüsida midagi konkreetsete arvudega, siis nüüd tuleb opereerida kaudsete andmetega. Arvestada tuleb poliitiliste küsimustega. 850–900 raketti, millest meie luureohvitserid räägivad, on tegelikult puutumatu reserv," märkis ta usutluses Unianile. 

"Nad kulutasid selle reservi juba ammu koos (kindral Sergei) Surovikiniga, seejärel hakkasid seda täiendama," märkis ta.

Hoolimata sellest, et venelased on läinud mõnesid mõnede relvade tootmise osas üle kahele-kolmele vahetusele, pole Krõvolapi sõnul kaudseid märke, et neil on õnnestunud kaug- ja keskmaarakettide tootmist suurendada.

"Need on H-101/555, kõik, mis puudutab Kalibreid, Iskandereid, Kinžale, ma arvan, et neid toodetakse tasemel umbes 100-120 raketti," lausus Krõvolap, rõhutades, et need andmed ei pruugi olla täpsed.

Luure peadirektoraat ütles paar päeva tagasi, et Venemaal jätkub rakette veel üheks või kaheks suureks rünnakuks Ukraina vastu lähinädalatel. Märgiti, et Moskva tugineb endiselt suurele hulgale droonidele.

Ukraina õhujõudude esindaja Ilja Jevlaš ütleb, et enamik Vene Föderatsiooni toodetud rakettidest läheb agressorriigi poolt kohe kasutusse rünnakuteks Ukraina vastu. Ta märkis, et luure andmetel on vaenlasel neid järel ligi 1000.

Ukraina loodab saada Saksamaalt ka õhutõrjesüsteemi IRIS-T

Ukraina loodab saada Saksamaalt täiendava õhutõrjeraketisüsteemi IRIS-T, vahendas portaal Unian laupäeval president Volodõmõr Zelenskõi sõnu videopöördumises. 

"Täna on meie rahvusvahelisest tööst väga hea tulemus: Saksamaa annab meile täiendava Patrioti – leppisime selles täna kokku kantsler (Olaf) Scholziga. Samuti töötame koos Saksamaaga täiendava IRIS-T süsteemi kallal – see on samuti tugev õhutõrje," lausus president, lisades, et arutusel on ka raketitarned juba olemasolevate süsteemide jaoks," ütles ta.

Zelenskõi märkis, et Ukraina jätkab koostööd kõigi partneritega, kes saavad samuti abi osutada. Ainuüksi sel nädalal peeti vestlusi ja kohtumisi Leedu, Tšehhi, Rumeenia, Poola, Ungari, Šveitsi ja Läti presidendiga ning Hollandi, Kreeka, Portugali, Iirimaa ja Saksamaa valitsusjuhiga.

"Igal vestlusel, igal kohtumisel on põhiteemadeks õhutõrje ja rinne. Teeme kõik selleks, et meie kaitseväel ja sõjatööstuskompleksil oleks rohkem võimalusi," rõhutas Zelenskõi.

Uniani andmeil teatas Saksa kaitseministeerium laupäeval, et annab viivitamatult Ukrainale üle järjekordse Patrioti raketitõrjepatarei. Mullu andis Saksamaa Ukrainale kaks sellist patareid.

Päev varem teatas välisminister Dmõtro Kuleba, et Ukraina peab läbirääkimisi veel kahe Patrioti patarei ühe Samp-T hankimise üle. Viimane on Prantsuse-Itaalia süsteem, mida on võimalik hankida ainult neist kahest riigist.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 453 650 (võrdlus eelmise päevaga +890);

- tankid 7174 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 13 765 (+20);

- suurtükisüsteemid 11 552 (+34);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1046 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 758 (+2);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 9235 (+34);

- tiibraketid 2089 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 459 (+63);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1905 (+12).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.