Europarlamendi valimiste esikandidaatide debatt Maastrichtis kujunes pingelisemaks kui võis ennustada. Kirgi kütsid nii rohepööre kui ka Euroopa Liidu tegevus Ukraina sõjas ja Iisraeli toetamisel. Eriti teravakas kiskus debatt siis, kui Euroopa vasakpoolsete kandidaat Walter Baier nõudis relvade maha panemist Ukrainas ning sanktsioone Iisraeli vastu.

Talle vastas Euroopa Rahvapartei esikandidaat Ursula von der Leyen, kes sõnavõtu teises pooles adresseeris ka paremäärmuslasi ID fraktsioonist.

"Ma väsin selle kuulamisest ära, sest vabandust, ma olen käinud Ukrainas seitse korda ja näinud laibakotte Butšas. Kui tahate seda sõda lõpetada, siis Putin peab lõpetama võitluse ning see sõda ongi läbi. Me ei peaks tegema tagasipööret.
Ja teie, kui ma vaatan teie AFD kolleege, juhtkandidaate ja mida nad teinud on, siis nad on uurimise all Putini tagataskus olemise eest. Kui vaatate nende valimisprogrammi, siis seal kajastuvad Kremli propaganda valed. Seega, tehke enda maja enne puhtaks kui meid kritiseerite," ütles von der Leyen.

Kuid ID erakonna esindaja Anders Vistisen Taani Rahvaparteist ei jäänud vastust võlgu ja kritiseeris kogu Saksamaa poliitilist eliiti senise Venemaa poliitika eest.

"Teie proua von der Leyen olete otseselt vastutav endise Saksamaa kaitseministrina n-ö allaandmispoliitika eest. Teie tegite meid rohkem sõltuvaks Venemaa gaasist ja naftas. Kui mina juhtisin europarlamendi väliskomisjoni, siis kõik teie kolleegid ja ka Saksa sotsiaaldemokraadid, ütlesid meile, et Putinit pole vaja karta ja temaga saab äri teha. Ning, et Gerhard Schröder oli tõsine tüüp, kes varjas oma salafirmat kogemata. Seega, meil kõigil on luukered kapis Ukraina debatis, aga meie oleme seisnud Taani Rahvaparteis Venemaa ja Hiina teemal kindlalt palju kauem kui teie kunagi Saksamaal. Võrdleme meie ajalugu ja mulle tundub, et me oleme olnud õigel pool. Teie Saksamaal olite valel poolel, mis puudutab Venemaad ja Saksamaad," sõnas Vistisen.

Debatil oodati ka sotsialistide esikandidaadi Nicolas Schmiti avanemist. Teda on peetud suuruselt teise erakonna kandidaadina nõrgaks. Ning kui tema käest küsiti Euroopa kaitsevõlakirjade kohta, siis oli vastu sõnaliselt terav, ent sisutu.

"Arvan, et Euroopa peab ehitama üles tõsise kaitse ja julgeolekupoliitika. Saime teada, et kaitse on Euroopale eluliselt oluline. Praegu sõltume hääletusest Wisconsini osariigis, kas USA president jätkab Euroopa toetamist või mitte. Sõltume ka agressorist oma idapiiril. Kaitsepoliitika peab olema keskne teema ja saama rahastuse läbi spetsiaalse kaitsefondi," ütles Schmit.

Järgmine kord kohtuvad esikandidaadid debatis 23. mail Brüsselis.