Eesti tarbijahinnad tõusid aprillis kiires tempos
Eesti tarbijahinnad tõusid aprillis märtsiga võrreldes 1,1 protsenti ning võrdluses 2023. aasta aprilliga 3,26 protsenti, selgub statistikaameti esialgsest kiirhinnangust.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles hinnatõusu kommenteerides, et aastase inflatsiooni tõi alla energiatoetusmeetmete lõpu kadumine aastastest andmetest.
"Kui veel märtsis oli aastane inflatsiooninäitaja 4,1 protsenti, siis selline kuine alanemine on seotud eelmise aasta aprillis lõppenud energiatoetusmeetmetega. Kui poleks olnud uut hüpet Eesti inflatsioonis, oleks ka aastainflatsioon jõudnud alla kolme protsendi," ütles Uusküla.
3,3-protsendilisest inflatsioonitempost pool on seotud käibemaksu tõusuga ja teiste administratiivsete muutustega käesoleva aasta jaanuaris, selgitas Uusküla.
Ülejäänud osa inflatsioonist on aga olnud euroala inflatsioonitempost madalam. Selle taga on suuresti energiahindade langus, mis mõjutab Eesti inflatsiooni rohkem kui euroala oma.
"Sellegipoolest arvestades meie majanduslangust ja võrreldes meie hinnatõusu teiste Balti riikidega, on meie inflatsioon liiga kõrge," lisas Uusküla.
"Hetkel pole teda, mis täpselt hinnatõusu taga aprillis oli, kuid suured põhjused on selged. Jätkub teenuste hindade tõus, mis on olnud väiksem kui kaupade hindade tõus eelnevate aastate jooksul. Kuna maailmaturul on toormete hinnad langenud osaliselt ka suure hinnatõusu eelsele tasemele, siis pole põhjust, et kaubad oleksid kallimad kui teenused. Kuna aga palgatõus on olnud järk-järguline ja aeglasem kui hinnatõus, siis on teenuste kulud kasvanud ka aeglasemas tempos," ütles Uusküla. "Sellise protsessi näidetena on ka aprillikuu kohta teada, et tõusid osade sideteenuste hinnad ning ka näha on olnud ka näiteks juuksuriteenuste hindade tõusu."
Aprillis olid taas veidi kallimad kütuse hinnad. "Samuti on olnud soodne aeg hindu tõsta, sest käibemaksu tõus tekitas uue segaduse hindades, mistõttu tarbijad ei tea, mis on kauba õige hind," lisas Uusküla.
Euroalal püsis aastainflatsioon 2,4 protsendil
Euroalal püsis aastainflatsioon Eurostati kiirhinnangu järgi aprillis märtsiga samal tasemel, 2,4 protsendil.
Nendest euroala liikmesriikidest, mille kohta on Eurostatil andmed, oli inflatsioon aprillis kiireim Belgias, kus küündis 4,9 protsendini. Suuruselt teine inflatsioon registreeriti 4,7 protsendiga Horvaatias, 3,4 protsendiga järgnesid Austria ja Hispaania, teatas Eurostat. Eesti asetus seega viiendale kohale, olles märtsis olnud kolmas.
Aeglaseim oli inflatsioon lõppeval kuul 0,4 protsendiga Leedus, 0,6 protsendiga Soomes ja 1 protsendiga Itaalias.
Lätis oli näitaja 1,1 protsenti.
Euroala inflatsiooni panustasid aprillis enim 3,7-protsendise kasvuga teenused. Järgnesid 2,8 protsendiga toidu-, joogi- ja tubakakaubad ja 0,9 protsendiga tööstuskaubad. Energiahindade puhul registreeriti euroalal aga 0,6-protsendine deflatsioon.
Allikas: Statistikaamet, BNS