ENMAK-i varustuskindluse tegevuste ajakavas märgitakse, et aastatele 2025 kuni 2030 on üks võimalus nelja-viie põlevkiviploki reservi arvamine alates aastast 2027, mil praeguse plaani järgi peaks põlevkivielektri tootmine lõppema. Nii on vähemalt märgitud omaniku ootustes Eesti Energiale, kus kohustatakse ettevõtet põlevkiviplokke aastani 2027 töös hoidma.

Samas on ka aastateks 2031 kuni 2035 ENMAK-is soovitus kasutada põlevkivi kuni tuumaenergia tulekuni. Ka aastateks peale seda on ENMAK-is märgitud, et vajadus on 1200 megavati juhitavate võimsuste järele, mis tagatakse põhiliselt gaasijaamadega või pikendatakse Narvas paari ploki kasutust kuni tuumaenergia tulekuni.

"Töös on (siis) veel Auvere (põlevkivijaam), koostootmisjaamad, sagedusreservide hankest gaasivõimsused ja Kiisa (avariielektrijaam)," märgitakse uues ENMAK-is.

Aastani on 2035 on praegu seatud vajadus tagada juhitavate võimsustega 1000 megavatti, pärast aastat 2035, kui elektri tarbimine eeldatavalt kasvab, on vaja tagada 1200 megavatti juhitavaid võimsusi.

"Aastani 2035 on vajadus kolm kuni viis põlevkivil töötavat plokki läbi reservvõimsuse mehhanismi, sh tuumajaama tulekul alternatiivina uuele gaasil põhinevale võimsusmehhanismile, pikendada põlevkivi reservi kuni tuumajaama tulekuni," seisab uues ENMAK-is.

ENMAK-is märgitakse, et oluline on tagada pikas perspektiivis piisav juhitavate võimsuste olemasolu elektrisüsteemis.

"Eesti on ajalooliselt olnud sõltuv põlevkivielektrist, kuid taastuvenergiale üleminek tähendab järk-järgulist põlevkivielektrist loobumist. See tähendab tänaste põlevkiviplokkide väljumist turult, mis toob kaasa nende järk-järgulise sulgemise," seisab energiadokumendis.

Praeguse seisuga suletakse 2027. aastal veel kolm-neli plokki koguvõimsusega vahemikus 700–850 megavatti. Kuni 2035. aastani on alles ligikaudu 494–660 megavatti, mille edasine saatus sõltub poliitilistest otsustest ja turul tasuvusest, märgitakse ENMAK-is.

Arengukavas pakutakse välja, et kui turupõhiselt ei tule vajaminev võimsus kokku, siis tuleb luua strateegiline reserv, kus riik ostab puudujäävat võimsust juurde senikaua, kuni vajaminev maht tuleb kokku. Ka selles plaanis on põlevkivijaamad sees.

"Ressursiks võib olla näiteks põlevkivielektrijaamade valmisolekus hoidmine, salvestus, tarbimise juhtimine, gaas, biomass. Vajadus tekib tänase teadmise kohaselt alates 2027. aastast ning seda tuleb hoida senikaua, kuni turupõhiselt tekib juurde piisavas mahust juhitavat võimsust varustuskindluse normi tagamiseks," seisab ENMAK-is.

Kui ka pärast uute juhitavate võimsuste lisandumist varustuskindluse probleem püsib, tuleb järgmisel kümnendil pärast strateegilist reservi rakendada turul osalevat reservvõimsuse mehhanismi vajaliku puudujäägi tagamiseks, märgitakse arengukavas. See tähendab seda, et vähempakkumise tulemusel makstakse turuosalistele tasu, mis võimaldab kiiremini uutel juhitavatel võimsustel turule tulla.

Eleringi tunamulluses varutuskinduse aruandes märgitakse, et vaja on rakendada reservvõimsuse mehhanismi, et tagada varustuskindluse normi täitmine ka pärast aastat 2027. Analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad enam olla elektriturul konkurentsivõimelised ja 2027. aastal võib piirangutunde olla näiteks 9,7. See aga ületab varustuskindluse lubatud normi, mis on üheksa tundi.

ENMAK: tuumajaam on juhitav võimsus

Et Eesti liitub koos Läti ja Leeduga järgmise aasta alguses Mandri-Euroopa elektrivõrguga ning ühendab end lahti Venemaa elektrivõrgust, on Eestil endal suurem vastutus tagada elektrisüsteemi stabiilsus ning selleks on samuti vaja reservvõimsusi. "Kuna taastuvelektrivõimsused (tuul, päike) ei ole juhitavad, siis suureneb vajadus nende tehnoloogiate poolt tekitatud ebastabiilsust elektrisüsteemis tasakaalustada," märgitakse ENMAK-is.

Teised lahendused, kuidas võimalikku defitsiiti saab tiputarbimise juures juhitavate võimsustega katta, on gaasi- või vesinikjaamad, salvestusvõimsused, riikidevaheliste ülekandevõimsuste suurendamine (näiteks plaanitavad kolmas Soome-Eestis ja neljas Läti-Eesti ühendus) ja pikemas perspektiivis ehk peale 2035. aastat tuumajaama baasvõimsuse kasvatamine.

Tuumajaama puhul on kõlanud erinevaid arusaamu, kas tegu on juhitava võimsusega või mitte. Uues ENMAK-is märgitakse, et tegu on juhitava võimsusega, kuna Fermi Energia poolt Eestis arendatava tuumaelektrijaama väikereaktorist tulenevat võimsust on võimalik kiiresti tõsta – 1 megavatt minutis. "Näiteks on võimalik 15 minutiga saavutada 22,5-megavatine võimsus," seisab dokumendis.

Kliimaministeeriumist öeldi, et tegemist on eelnõuga, mis veel täieneb. Lõplik vastuvõtmine on kavandatud 2025. aasta lõppu. Arengukava eelnõus on põlevkivielektrijaamade rolli nähtud reservjaamadena kuni uute juhitavate võimsuste rajamiseni.

Eelnõu täienduste tutvustus ja arutelu toimub 8. mail kliimaministeeriumis.

Ministeerium: juhitav energia ei pruugi olla just tuumaenergia

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütles "Aktuaalsele kaamerale", et juhitav energia ei pruugi olla tulevikus tingimata tuumaenergia.

"Me näeme juba täna, et turuosalisel on huvi gaasielektrijaamu rajada, mis samamoodi edukalt suudaksid juhitavat võimsust meil tagada ja suudaksid ka turu peal päris konkurentsivõimeliselt osaleda," ütles Vaks.

Eesti pole tuumaenergia kasutuselevõttu veel otsustanud

Riigikogu alles arutab tuumatöörühma raportit, mis soovitab Eestis aatomienergia kasutusele võtta. Isegi selle dokumendi heakskiidu korral tulevad tuumajaama rajamise otsused palju hiljem.

"Tuumaenergia kasutuselevõtt ühes riigis, kus selle energialiigiga varasem kogemus puudub, nõuab ikkagi pikaajalist ettevalmistust ja me saame Eestis rääkida kõige varem tuumaenergia abil elektri tootmisest umbes 2035. aasta paiku," ütles kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel.

Rohetiiger: väikese defitsiidi pärast pole tuumajaama vaja

Rohetiigri hinnangul katavad kavandatavad taastuvenergia- ja salvestusvõimsused suures osas meie energiavajaduse ära.

"Mida ma aga näen, on see, et isegi kui meil on näiteks 400-megavatine biogaasijaam või on see biometaanil töötav, ka sellisel juhul võib meil natukene siiski puudu jääda. Aga seda on lihtne katta tegelikult ka nende olemaolevate Estlink kaablitega, võib-olla ka nende ühendustega, mis meil lisanduvad. Selle pisikese defitsiidi pärast ei ole meil kindlasti Eestisse tuumajaama vaja," rääkis Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.