"Satelliitnavigatsioonisüsteemide häirete kohta Läänemerel ja Soome lahe piirkonnas transpordiametile teateid ei ole tulnud," ütles Truu ERR-ile.

Ta rääkis Soome lahe olukorda jägib pidevalt laevaliiklusteenindus ja satelliitnavigatsioonisüsteemide töös anomaaliaid ei ole tuvastatud.

"Samuti meil endal on pidev monitooring kasutades satelliitnavigatsioonisüsteeme navigatsioonimärkide
osas ja ka navigatsioonimärkide osas ei ole me tähendanud, et oleks need rikked mingit pidi meid mõjutanud. Samamoodi jälgime siin diferentsiaal GPS tugijaamade kaudu ja AIS baasjaamade kaudu süsteemi toimimist ja ka selles osas hetkel ei ole täheldatud, et oleks suuri anomaaliaid seoses GPS-i häiringutega," lausus Truu.

Truu märkis, et riskid on transpordiametile teada ja amet jälgib pidevalt mereala pilti, et ei tekiks laevade vahel ohtlikke olukordi.

"Üheks suuremaks probleemiks laevaliikluses on näiteks laevade kokkupõrked,
laevade madalikule sõidud. Püüame neid igatpidi ennetada ja ette näha. Ka sellistel juhtudel, kui nüüd peaks olema probleemid satelliitnavigatsioonisüsteemides. Ja teistpidi - ka laevadel endal on olemas palju erinevaid seadmeid, millega navigatsiooniohutust tagada, kaasa
arvatud kasutades erinevaid navigatsioonimärke, kui laevad liiguvad rannikulähedastes vetes. Suurematel laevadel on radarid peal ja samamoodi navigatsioonikaardid," rääkis Truu.

Truu sõnul on laevadel lisaks GPS-ile kasutuses veel mitmeid erinevaid satelliitnavigatsioonisüsteeme, näiteks on Galileo."Erinevaid satelliitnavigatsioonisüsteemide lahendusi on veel kasutusel, mida laevad kasutavad. Kui üks süsteem ei tööta, siis teine töötab," ütles ta.

"Ja kui üldse satelliitside on maas, ehk siis satelliitnavigatsiooni süsteemidelt ei tule signaale, siis kasutatakse juba muid lahendusi, sealhulgas ka visuaalne vaatus, radar jne," sõnas Truu.

Truu rääkis, et igapäevaselt hoiab laevaliiklusel silma peal selline süsteem nagu AIS, ehk automaatne identifitseerimise süsteem, mis on seotud satelliitnavigatsioonisüsteemidega.

"Ja teine laevaliikluse juhtimise tööriist on radar, kus kalda pealt läbi radaripildi jälgitakse, kus laevad liiguvad. Ja nüüd, kui misiganes satelliitnavigatsioonisüsteemi signaali häirida, kaasa arvatud GPS-i signaali, siis radari pilti see ei muuda ja radari pilt on endiselt ka laevaliikluskorraldajatele ilusti
näha ja selle kaudu saab samuti laevaliiklust juhtida ja suunata," rääkis Truu.

Asekantsler: sõjalaevad on tsiviillaevade GPS-signaale seganud

Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul on varem, aastate eest, Eesti merealal GPS signaali häiringuid siiski ette tulnud. "Sõjalaevad on oma tegevuse käigus seganud tsiviillaevade GPS-signaale, kuid dubleeritud seadmed ja hea väljaõpe võimaldab segamise mõju vähendada," sõnas ta.

Läänerand selgitas, et satelliitnavigatsioonisüsteemi häirimise korral rannikulähedastes vetes on oht, et laeva tegelik asukoht ja eeldatav asukoht kaardil ei lähe kokku. "Nii võib laev madalikule sõita, seades ohtu inimelud ja merekeskkonna. Samuti võib rahvusvahelise liikluse häirimine Eesti majandusvööndis kaasa tuua laevade kokkupõrkeid. Lisaks on häiritud hüdrograafilised tööd, kõrget asukoha täpsust nõudvad mereoperatsioonid ning AIS info, mida kasutavad laevaliikluse juhid ja teised laevad," lisas Läänerand.

Viimasel ajal sagenenud GPS-signaali häired on häirinud eelkõige lennuliilkust Eesti kohal. Eelmisel nädalal pidid kahel korral Helsingist Tartusse teel olnud Finnairi lennukid selle tõttu Helsingisse tagasi pöörduma. Lõpuks otsustas Finnair lennud Tartusse peatada, kuni Tartusse tekib GPS-ile alternatiivne süsteem, mis võimaldab lennukitel ohutult maanduda.