Kaitsevägi Vene segajate asukohtadest avalikkusele ei räägi. Sotsiaalmeedias levivad aga kaardid võimalike asukohtadega. Üks neist asub Narva ja Peterburi vahel, väidab Markus Jonssoni nime all esinev sotsiaalmeediakasutaja. Ja teine Kaliningradis.

Segajad ei mõjuta ainult lennuliiklust, vaid ka droone. Narvas drooni õhku tõstnud fotograaf Kristjan Lust ütles, et GPS-i signaale on segatud piirkonnas juba mõnda aega.

Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Ivo Müürsepp ütles, et segamise põhjusi võib olla mitu.

"Nad üritavad kaitsta oma piirkondi, mida nad arvavad, et Ukraina droonid võiksid rünnata. Või siis, kui nad tõsimeeli usuvad, et NATO ründab, siis ka loomulikult nende täppisrelvade eest. Ja teine võimalik põhjus on muidugi see, et segamisega on võimalik n-ö nende jaoks vaenulikele naaberriikidele kerge vaevaga koht kätte näidata ilma, et oleks karta mingit tõsisemat tagasilööki," selgitas Müürsepp.

Kaitsetööstusettevõtte Rantelon peainsener Priit Kinks ütles, et kaitseks droonide vastu on suure võimsusega segaja kasutamine, mis levib naaberriikidesse, ülemäärane mõjutus. GPS-signaali segamist võimaldab Venemaal kasutusel olev positsioneerimissüsteem GLONASS, mistõttu nende tsiviillennundus segatud ei ole.

Kinks on juba pikka aega rõhutanud vajadust õpetada segamist Eesti kaitse- ja jõustruktuuridele.

"Võiks segamist harjutada õppustel, näiteks. Ja see koolitus võiks jõuda õppeasutustesse, kus õpitakse seda temaatikat, kuidas raadiolained levivad, kuidas ära tunda, et sind üldse segatakse. Kui sõdur peab oma roheliste kastidega ühendust saama ja see asi justkui nagu ei tööta, kuidas ta aru saab, et teda üldse segatakse," rääkis Kinks.

GPS-signaalide segamised pole laevaliiklust mõjutanud. Navigatsiooni häirimise tagajärjel võivad aga õnnetused juhtuda.