Selle aasta alguses tuli komisjon välja ettepanekutega, mille eesmärk on tugevdada EL-i kaitsetööstust. Breton tutvustas siis algatust, mille eesmärgiks on suurendada EL-i kaitsetööstuse võimekust. Selle raames väheneks ka Euroopa sõltuvus USA relvafirmadest, mis annavad praegu suure osa Euroopa sõjatehnikast. 

Kokku plaanib EL kaitsetööstuse arendamiseks kulutada ligi 100 miljardit eurot. Selle rahaga tahetakse arendada eelkõige kodumaist tootmist, kuna Venemaa jätkab sõjalist tegevust Ukrainas. Paljud ametnikud on aga selle plaani suhtes skeptilised, EL on aastakümneid võidelnud liikmesriikide valitsustega, et piirata riigi toetusi kodumaistele firmadele. 

100 miljardi euro suuruse plaani käis välja Breton. Ta leiab, et riigid peavad majandust turgutama. 

"Peame nüüd oma saatuse enda kätesse võtma. Pole muud võimalust, kui suurendada võimsust, et toota rohkem," ütles märtsis Breton. 

Kas Euroopa saab vajaliku raha kokku, pole veel selge. Märtsis pakkus EL kaitsetööstusele välja 1,5 miljardi euro suuruse programmi. EL-i liidrid arutavad nüüd, kuidas suurendada veelgi Euroopa kaitsetööstuse rahastamist. 

Sellised jõupingutused kaitsetööstuse heaks on aga vaid üks näide, kuidas Euroopa on valmis murdma pikaaegseid tabusid ning üritab nüüd toetada kodumaist tööstust. EL tahab hoida kodumaist tööstust konkurentsivõimelisena, kuna Hiina ja USA jagavad samuti oma firmadele kopsakaid toetusi. Euroopa majanduse kohal juba ripuvad mustad pilved. USA tehnoloogiasektor libiseb eest ära, Hiina elektriautode firmad suurendavad haaret autoturu üle. 

Euroopas on samas energia kallis, intressimäärad kõrgel tasemel, elanikkond vananeb. Seega võib tööstusrevolutsiooni häll muutuda lõpuks Ameerika ja Hiina turistide muuseumiks, ironiseeris ajaleht The Wall Street Journal. 

Euroopa tootjad tunnevad nüüd üha rohkem muret kõrgete energiahindade pärast. See on seotud Venemaa sõjalise tegevusega Ukrainas ning kuluka rohepöördega.

"Ma arvan, et maksan energia hinna eest ligi kaks korda rohkem, kui Hiina autotootja praegu maksab," ütles Prantsuse autofirma Renault juht Luca de Meo. 

Ka USA-s on energia odavam kui Euroopas. Näiteks Šveitsi tootmisettevõte Oerlikon teatas eelmise aasta detsembris, et sulgeb oma Saksamaa tehase ja viib tootmise ülke USA-sse.

Keemiahiid BASF teatas eelmisel aastal, et koondab Euroopas 2600 töötajat. Samas investeerib firma 10 miljardit eurot hoopis Hiinasse. 

Breton tõdes, et USA ja selle toetused pakuvad Euroopa töösturitele suurt huvi. Breton leiab seetõttu, et Euroopa peab andma jõulise vastuse. Kui USA käivitas oma kiibiseaduse, toetas Breton Euroopa kiibiseadust, mis jõustus 2023. aastal. Euroopa toetus jääb aga USA toetusele alla.

Joe Bideni administratsioon käis juba mitu aastat tagasi välja inflatsiooni vähendamise seaduse (IRA). USA plaanib nii riiki meelitada rahvusvahelisi firmasid, võidelda kliimakriisiga ning arendada kodumaist tööstust. Selleks on kuni 2032. aastani ette nähtud lausa 1,2 triljonit dollarit, vahendas The Wall Street Journal. 

Brüsseli tööstuspoliitika rindel juba siiski toimuvad muutused. Sel aastal kiitis EL heaks Berliini 900 miljoni eurose riigiabi akutootjale Northvolt ning Rootsi firma saab rajada Põhja-Saksamaale akutehase. Northvolt ähvardas varem, et võib oma järgmise tehase asukohaks valida Saksamaa asemel USA. 

Luca de Meo tõi siiski välja, et akutootjad eelistavad endiselt USA-d Euroopale, kuna USA-s on rohkem raha ning reeglid on paigas.