Teie eelkäija selles ametis oli Timo Tatar, kes asekantslerina ja varem teises ametites kujundas Eesti energiapoliitilisi valikuid enam kui 12 aastat. Nii mõnedki tegid Tatarile etteheiteid, et õigel ajal ei langetatud vajalikke otsuseid uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks. Samal ajal oli aastaid Tatari visioon, et tuleviku elektriturg toimib Eestis vabalt, ilma toetusteta. Ta leidis, et ka uute taastuvenergia tootmisseadmete rajamine peaks toimuma turu tingimustel, ilma riiklikke toetusi maksmata. Tatar oli ka veendunud, et Eesti 100 protsenti taastuvelektri eesmärk on täidetav maismaal ja suuri toetusi meretuuleparkide ehitamiseks vähemalt esialgu ei ole vaja maksta. Jaanus Uiga, teie olete ametist lahkunud Timo Tatari mantlipäria, uus energeetika asekantsler. Milline on teie, kui vastse energeetikapoliitika kujundaja visioon?

Timo on teinud väga head tööd kõik need aastat, mis ta erinevates rollides ministeeriumis energiapoliitika kujundamisega tegeles. Töötasin ka mitmeid aastaid temaga koos, nii energeetika osakonna eksperdi kui ka osakonna juhatajana. Ega see visioon kardinaalselt erineda ei saa. Üldine suund on paigas - Eesti energiamajandus ja ka kõik majanduse osad peavad jõudma kliimaneutraalsuseni, mida kiiremini, seda parem. Siin tuleb vaadata tehnoloogilisi võimalusi. Ma mäletan seda aega, kui me nägime, et saame toetustest täielikult väljuda. Olukord on muutunud, me peame ka enda taktikat ja strateegiat muutma. Me näeme, et täiesti nulltoetusega meil uusi jaamu ei teki. Samas me näeme, et eriti praegu on meil vaja kodumaist tootmist rohkem kui vähem. Meil on välisühendused olemas, nende peale saab olla kindel, aga riskid on olemas. Kaablid aeg-ajalt ei tööta, meil peab olema kodumaist tootmist. See toob ka hinna alla. Selle jaoks on teatud tingimustel vaja ka toetusi.

Olemegi ju jõudnud olukorda, kus meil on järjest enam tunde, kui kogu Eesti elektritarbe katavad ära tuule- ja päikeseelektrijaamad, mida on meile ohtralt juurde rajatud. Ja nendel tundidel päeval, kui päike paistab, on elektri hind väga madal või lausa miinusmärgiga. Kuidas selles olukorras lahendada elektrienergia varustuskindlus ajaks, kui tuul ei puhu ja päike ei paista ja mõni Estlink on taas katki? Ja elektri hind kipub üles minema näiteks mitme tuhande euro kanti ühe megavatt-tunni kohta. Kirjeldage palun enda eelistatud lahendust, kuidas hoida või kuidas luua selleks ajaks vajalikud juhitavad võimsused.

Selleks, et teada saada, kuidas meie elektrisüsteemi kõige paremini üleval hoida, teevad Elering ja teised põhivõrguettevõtted iga-aastaseid analüüse ja selle põhjal on meile öeldud, et Eestis on vaja 1000 megavatti juhitavat võimsust.
Seda hoida on kõige parem sellisel viisil, mis on ühiskonnale kõige väiksema kuluga. Ajalooliselt meil on olnud tükk maad üle 1000 megavati põlevkivielektrijaamu, need on olnud ka turul, veel eelmine aasta töötasid, teenisid tulu turult. See aasta juba pigem vähem ja neid tunde praktiliselt enam polegi, mis ühtpidi on hea tarbijatele, hinnad on madalad. Teistpidi, kuidas need jaamad siis alles hoitakse? See tähendab, et tuleb leida need lahendused, et see 1000 megavatti olemas oleks. See ei tähenda, et nad ilmtingimata peavad tootma kogu aeg, nad lihtsalt peavad olema meil selle jaoks olemas, et juhitavat võimsust tagada ja tagada meie elektrisüsteemi toimimine.

Millal kuulutatakse välja vähempakkumised uute juhitavate võimsuste leidmiseks või rajamiseks?

Siin on mitu tasandit, kuidas seda teha. Eelistatum on see lahendus, kus ühiskond peab kõige vähem maksma neile peale. Elering kuulutab välja selle aasta lõpus hanke sageduse reservide jaoks ja sealt eelduslikult tuleb 150 kuni 500 megavatti uut juhitavat võimsust. Sealt tuleb see esimene uus juhitav võimsus,
mis ei ole enam põlevkivil baseeruv.

Mis need teoreetiliselt saavad olema?

Praktikas nad tõenäoliselt on gaasielektrijaamad.

Kas juba olemasolevad või keegi ehitab juurde?

Eestis olemasolevaid gaasielektrijaamu praktiliselt ei ole. Tõenäoliselt
nad oleksid uued. Hanke tulemustest selgub, kas ja millal need tulevad.

See on siis võimsus, mis saab osaleda ka turul?

See on võimsus, mis saab osaleda turul. Tal on lihtsalt omad tingimused, ta peab pakkuma seda teatud reservi.

On räägitud ka strateegilise reservi loomise vajadusest. Eesti Energia, millel praegu on kohustus hoida reservis oma vanu põlevkivielektrijaamasid kuni 2026. aasta lõpuni, teatas veebruarikuus, et nemad enam ei jaksa oodata 2027. aastani, kui riik plaanib vanade põlevkiviseadmete käimas hoidmise eest maksta reservvõimsuste hankimise mehhanismi kaudu. Eesti Energia on siin ka selgitanud, et eelmisel aastal juba kuulus neil võimsuste üleval hoidmisele ligi 40 miljonit eurot ja Eesti Energiaga hoiatas, et võib juhtuda, et nad on sunnitud lõpetama Eleringiga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu, sest reservvõimsusi Eesti Energia kulul püsti hoides rikub Eesti energiaseadust. Mis teie vaade on, kas praegune olukord kujutab endast seaduserikkumist? Kas te kaalute ministeeriumis ja teie haldusalas tegutsevas Eleringis tuua varasemaks strateegilise reservvõimsuse hankimise, kus ka Eesti Energia vanad põlevkivivõimsused saaksid osaleda?

Selleks, et seda 1000 megavatti hoida, võivad need võimsused olla ka nii-öelda
turult väljas, ehk reservis, ootamas hetke, kui neid neid vaja läheb. Me oleme praegu lähtunud oma plaanides ja oma seaduseelnõudes sellest, et Eesti Energia neid hoiab vastavalt omaniku ootusele kuni 2026. aasta lõpuni. Loomulikult elus tuleb ette muutusi, majanduslikud tingimused muutuvad, elektriturg, ka hinnad käivad üles-alla. Veel paar aastat tagasi tuli nendest jaamadest suur kasum. Sel aastal nägime, et tuli suur kahjum. Me ka ministeeriumi poolt loomulikult kohaneme nende sõnumitega ja vaatame, mida saab tähtaegades lähemale tuua,
kui see on võimalik, et tagada täiendav kindlus. Me jätkuvalt tegutseme vastavalt sellele, mis on omaniku ootuses kirjas. Oluline on siin ka markeerida, et meil on teatud reeglid ees Euroopa Liidu poolt. Selleks, et seda riigiabi luba saada, strateegilist reservi luua, tuleb eeltingimused täita ja selle jaoks on vaja selgitada kuude kaupa Euroopa Komisjonile, et üldse seda vaja on. Seda päris kahepäevase etteteatamise aega muuta ei saa.

Kas üldse on võimalik seda reservvõimsuse hanget varasemaks tuua või see juba seoses Euroopa Liidu reeglitega on võimatu ja enne aastat 2027 selleks võimalust ei ole?

Me otsime võimalusi, et leida lahendus varem. Praegusel hetkel meil ei ole veel täpset teadmist, et me saaksime varem lahenduse töösse. Loomulikult me töötame selle nimel, et kõik need süsteemid oleks paigas pigem varem kui hiljem. Kas ta siis käivitub aastal 2027 või varem, peaasi, et meil on kindlus, et meil vajalikud võimsused elektrisüsteemi toimimise tagamiseks olemas on.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ütleb, et kui mingid võimsused hangitakse sinna reservvõimsuse mehhanismi kaudu, ehk siis need vanad Eesti Energia põlevkivielektrijaamad, mis turule enam ei pääse, mille kohta Eesti Energia on öelnud, et nad muidu lammutaks need maha, aga kui nad võtavad selle kohustuse, et ei, nad hoiavad neid töökorras, hooldavad ja kui vaja, siis on seda vana elektrijaama võimalik ka tööle panna, et siis selline reservvõimsuse mehhanismis osalev vana põlevkivielektrijaam ei või kaubelda Nord Pool Spoti turul ja see või pakkuda ka tootja ja tarbijavahelisi lepinguid. Ja see mehhanism käivitataks ainult viimases hädas, kui Eestis on elektrienergiat puudu. Selgitage, palun, mis see viimane häda on? Kas näiteks see oli viimase häda olukord, kui tunni hind tõusis 4000 euroni megavatt-tunni kohta?

Need reeglid, mille alusel strateegilist reservi luua, on Euroopa Liidus üsna täpselt kirjas ja selle konkreetse mehhanismi puhul, see 4000 eurot megavatt-tunnist hind, veel ei oleks käivitanud seda reservi, sest võimsusi turul oli. See käivituks siis, kui meil oleks selge puudujääk, et ei ole pakkujat selle hinna vastu.
See strateegiline reserv sellise hinna tippude äralõikamise jaoks ei olegi mõeldud. Ta on mõeldud selle jaoks, et elektrisüsteemi stabiilsus või elektrisüsteemi toimimine oleks tagatud. Selle jaoks, et tagada ka stabiilselt
madalaid hindu või hoida ära hinna tippu, tuleb rakendada teisi meetmeid.

Kui meil on ka volatiilsus, tekib rohkem akusid, need lõikavad neid hinnatippe ära. See sagedusreservi hange, mida ma eelnevalt mainisin, tekitab turule täiendavaid võimsusi, mis neid hinnatippe ära lõikavad. Aga strateegiline reserv, kui me seda nii rakendame, nagu Euroopa Liidus on ette nähtud, ongi mõeldud ainult selle jaoks, et juhul kui elektriturul pakkumisi ei ole, siis saab seda käivitada.

Nii et isegi kui need vanad Eesti Energia põlevkivielektrijaamad määratakse sinna strateegilisse reservi, nad hakkavad selle eest tasu saama, mida me siis ka läbi oma elektriarve maksame, siis nende suurte hinnatippude, ühetunniste 4000-euroste hindade eest see mehhanism meid ei kaitse, see kaitseb meid lihtsalt selle totaalse blackout-i eest?

See tagab, et meil on igal hetkel tuled põlemas ja süsteem toimib. Selle jaoks, et neid hinna tippe ära hoida, tuleb rakendada teisi meetmeid.

Selles värskes energiamajanduse arengukavas torkas lugejatele peamiste sõnumite hulgas silma näiteks järgmine lause. "Aastani 2035 on vajadus kolme kuni viie põlevkivil töötava ploki järele läbi reservvõimsuse mehhanismi, sealhulgas tuumajaama tulekul alternatiivina uuele gaasil põhinevale
võimsusmehhanismile pikendada põlevkivireservi kuni tuumajaama tulekuni." Mis see täpsemalt tähendab?

Me oleme energiamajanduse arengukava koostamises jõudnud protsessi osasse, kus me hakkame järjest uusi versioone avalikustama. Tegemist on ühega töö versioonidest, mille põhjal meil on tehtud keskkonnamõjude strateegilise
hindamise eelnõu. Need dokumendid said avalikuks eelmisel nädalal. Nüüd võib isegi iga kuu oodata uut versiooni ja seal need sõnastused saavad ka muutuda.

Praegune sõnum ja lõplik kinnitamine energiamajanduse arengukaval on plaanitud 2025. aasta lõppu, sest see peab käima veel ka läbi riigikogust, riigikogu esitab oma arvamuse.

Mida tähendab võimalik põlevkivireservi pikendamine kuni tuumajaama tulekuni?

See tähendabki seda, et me näeme, et põlevkivielektrijaamu on vaja, kuni tulevad uued juhitavad võimsused. Kas see on tuumaelektrijaam? Tuumaelektrijaama kohta meil otsuseid ei ole tehtud. Kui see tuleb, siis see võib olla see. Me töötame selle nimel, et tuleks gaasielektrijaamu, et me ei peaks lõputult neid põlevkivielektrijaamu töös hoidma. Oluline on ka see, et seni kuni nad on reservis, nad ju emissioone ei tooda, nad on lihtsalt varus.

Eesti Energia pikaajaline tegevuskava näeb ette põlevkivist elektritootmise lõpetamist enne 2030. aastat. Kas teie energia varustuskindluse vaatest näete vajadust, et Eesti Energia uus juhtkond vaataks selle, enne Venemaa
täiemahulise agressioonisõja algust koostatud, tegevuskava ümber?

Ma arvan, et Eesti Energia juhtkond vaatab perioodiliselt oma tegevuskavasid ümber vastavalt olukorra muutustele nii Eesti turul kui ka meid ümbritsevatel turgudel. Kindlasti selle arengukava dokumendi üks eesmärk ongi
tekitada arutelusid ja saada tagasisidet ka turuosaliste käest, mis on realistlik
ja mis ei ole. Meie eesmärk seal arengukavaga on ka, et meie turul tegutsevad ettevõtted selle arengukava põhjal ka enda tegevusi uuendavad, samal ajal andes meile tagasisidet, mida seal arengukavas peaks olema kajastatud.

Kui on seatud eesmärk, et aastast 2030 enam elektrit põlevkivist ei toodeta, aga te näete, et reservvõimsuse tagamiseks on vajalik hoida üleval põlevkivist
elektritootmise võimekust, kuigi seda ei pruugi vaja minna, siis me ju ei saa öelda, et me enam ei tooda elektrit põlevkivist peale aastat 2030.

Kui nad on reservis ja nad ei tööta, siis tehniliselt me ei tooda. Aga tõepoolest, siin tuleb sõnastus üle vaadata. Juhul, kui strateegilise reservi mehhanismi tulemusena just Eesti Energia põlevkivielektrijaamad sinna reservi määratakse, siis saab sõnastust uuendada. Sellisel juhul on ka neil rahaline kate. Ma usun, et nende strateegia on koostatud vastavalt turuhinna prognoosidele, et nad näevad, et põlevkivielektrijaamadel või vanadel tolmpõletuskateldel ei ole võimekust turult tulu teenida enam selleks ajaks.

Ühiskonnas käib laialdane arutelu selle üle, kas kliimaseadusega peaks sätestama konkreetse tähtaja põlevkivi kasutamise lõpetamiseks. Milline on teie kui energeetika ja maavarade asekantsleri ettepanek?

Energiamajanduse vaates kasutame me Eestis põhiliselt elektrit, mis tuleb põlevkivist. Õli, mis toodetakse põlevkivist, on mõeldud enamasti ekspordiks. Tõsi. on olnud kohalikke katlamajasid, mis seda kasutavad. Kui meil oli
gaasi hind oli kõrge, siis oli seda kasutamist rohkem.

Meie näeme, et kuni 2035 me peaksime teatud mahus seda elektritootmisvõimsust üleval hoidma, et meil oleks seda juhitavat võimsust. Kliimaseaduse eelnõu avalikustamine peaks toimuma lähinädalatel. Siis me saame näha neid sõnumeid. On väga hea, kui me saame tervikpildil põhineva raami, mis annab ettevõtetele sõnumid, mida riik ootab neilt süsiniku heitme osas.

Kas siis peaks olema kirjas konkreetne aasta, millal Eestis enam tonnigi põlevkivi ei kaevandata?

Jah. Ma arvan, et ettevõtjatel ja ka ühiskonnal on vaja selgust, et mida me teel kliimaneutraalsuseni teeme ja mida me ei tee.

Ja see aastanumber võiks olla?

See aastanumber sõltub sellest, millest me räägime. Meil tegelikult on ka Eesti taaste- ja vastupidavusrahastuses kaks numbrit kirja pandud - 2035 põlevkivist elektritootmise lõpetamine ja 2040 põlevkiviõli tootmise lõpetamine. See tuleb kuidagi ära sisustada meil. Aga see ei tähenda, et 2040 ja sealt edasi ei võiks põlevkivil olla muud kasutust. Küsimus on, et mis see lõpptoode on.

Ka poliitikutelt on tulnud sõnumeid, et põlevkivi kaevandamine peaks lõppema. Põlevkivi kaevandamisega kaasneb ju ka veereostus. Mitmed eraettevõtted, VKG, Kiviõli keemiatööstus, aga ka Eesti Energia on plaaninud kasutada põlevkivi tulevikus mitte energeetilisel otstarbel, vaid kasutada seda keemiatööstuse toorainena. Kas see peaks olema lubatud, et ka peale aastat 2040 kaevata välja põlevkivi, et teha sellest mingisuguseid keemiatööstuse aineid või see peaks olema keelatud?

Kliimaseaduse vaates ja Eesti kliimaneutraalsuse teekonna vaates, kui nad suudavad süsiniku heitme minimeerida, siis nii see kui ka teised tööstusharud on kindlasti Eestis teretulnud. Loomulikult tuleb jälgida keskkonnanõudeid ja põlevkivisektoris on uute kaevanduste ja tehaste rajamine üks reglementeeritumaid, reeglistatumaid valdkondi üldse. Seal on ka väga palju vaidlusi. Ma usun, et kui need vastavad load antakse, siis on ka mõju keskkonnale minimeeritud.

Kas see võiks olla üks sõnum tänasest intervjuust, mille võiks esile tõsta, et uus energeetika ja maavarade asekantsler ütleb, et me ei peaks välistama põlevkivi kaevandamist ka peale seda, kui Eestis on lõpetatud põlevkivi energeetiline kasutamine, põlevkivist elektri ja õli tootmine?

Jah.

Koalitsioonileping näeb ette põlevkivi kaevandamise eraldamise Eesti Energiast ja lausa eraldi äriühingu loomise, mis peaks tagama võrdse ligipääsu põlevkiviressursile kõikidele turuosalistele kulupõhise hinnaga. Kui kaugele te selle ellu rakendamisega olete jõudnud? Ma loen vabariigi valitsuse tegevusprogrammist, et seda sätestav maapõue seaduse muutmise eelnõu pidanuks valmis olema juba veebruaris 2024, ehk enne teie ametisse asumist. Nüüd olete üle kuu aja olnud ametis. Kas olete selgeks saanud, miks see ei ole veel jõudnud valitsusse ja millal see jõuab?

Selles konkreetses ülesandes meie see maapõue seaduse osa on seotud põlevkivi kaevandamisega ja sellega, et me eelistame põlevkivi kaevandamisel olemasolevate kaevanduslubade lõpuni rakendamist versus uute kaevanduste avamist. Mis puudutab konkreetset Eesti Energia kui äriühingu otsuseid, siis need on rahandusministeeriumi valitsemisalas ja nende osas nad saavad ise täpsemalt öelda, mis otsuseid nad on teinud ja mida nad ei ole teinud.

See seisab praegu siis rahandusministeeriumi taga? Rahandusminister teatavasti on Eesti Energia üldkoosolek.

Just. Need otsused tulevad rahandusministeeriumist.

Jääme siis ootama. Kas teie ootate, et need otsused tuleksid kiiresti?

Me peame sinna veel sisse vaatama, et mis mõjud sellel otsusel on ja mis on oodatav tulemus.

Kas te olete kahtlev selle eesmärgi suhtes?

Ei ole.

See on elluviidav ja see tuleks lõpuni viia, et eraldada põlevkivi kaevandamine Eesti Energiast?

Juhul, kui selline otsus soovitakse teha, siis see on kindlasti elluviidav.

Tulen intervjuu lõpetuseks tagasi selle energiamajanduse arengukava 2035 eelnõu juurde. Sellest üks versioon avalikustati ka novembrikuus ja sealt me saime lugeda, et üheks energiatrilemma, mis on varustuskindlus, keskkonnasäästlikkus ja taskukohane hind, sellest energiatrilemma kolmnurgast hinna puhul oli ka mõõdik seatud ja see mõõdik novembrikuus avalikkusele esitletud versioonis. Ma nüüd tsiteerin: "elektriaasta keskmise börsihinna erinevus naaberriikide hinnapiirkondadega on aastaks 2030 väiksem kui kaks eurot megavatt-tunni kohta." Ja Nord Pool Spoti andmetel 2023 oli Eestis aasta keskmine elektri börsihind 90 eurot megavatt-tunni kohta, Soomes aga 56 eurot megavatt-tunni kohta. Ehk siis, kui see mõõdik oleks arengukavasse sisse jäänud, nagu see novembrikuus oli, siis meil arenguruumi oleks veel kõvasti, et Soomega võrreldes jõuda sinna vaid kaheeurose hinnaerinevuseni. Aga uuest arengukava versioonist olete selle mõõdiku välja võtnud ja selle asemel olete sõnastanud mõõdikuks "elektriaasta keskmine lõpptarbija hind peab olema alla Euroopa Liidu keskmise ja see oli aastal 2023 täidetud." Miks te selle lati madalamale seadsite?

Mina pooldan ka ambitsioonikaid eesmärke. Siis on, mille poole püüelda. Kunagi tundusid ka taastuvenergia eesmärgid hästi ambitsioonikad, et kuidas me jõuame 25 protsendini. Nüüd me räägime juba elektris 100 protsendist 2030 ja näeme,
et see on täiesti teostatav. Ma saan aru, et need mõõdikud on uuenenud erinevate arutelude tulemusena, mis on novembrist saadik toimunud. Tegemist ei ole lõppversiooniga, ootame ära, mis lõppversioonis sätestatud saab.

Mis teie ootus on? Kas me peaksime võrdlusaluseks seadma kogu Euroopa Liidu või võrdlema meie naaberriikidega, kellega ka Eesti ettevõtted ju oma energiatarbes või ka investeeringu otsustes konkureerivad?

Siin ongi mitu tasandit. Üks on keskmine hind kodutarbijatele. Kui me räägime ettevõtete vaates, siis on see regionaalne turg, meie lähiriigid kindlasti väga oluline võrdlusbaas. Selline üldindikaator, mis seal praeguses eelnõus kirjas on, ei takista meil vaatlemast selle alamindikaatoreid. See tulebki läbi vaielda
arengukava koostamise järgmistes etappides, mis praegu ongi alanud. Me saame lisada ka sinna alamindikaatoreid juurde, mis kirjeldavad täpsemalt, on see siis energiahinna mõju ettevõtetele või ka kodutarbijatele.

Energiamajanduse arengukava 2035 peamiste sõnumite peatükis kirjutate ka, et taastuvelektri tarbimise 100 protsenti katmiseks on vaja juurde taastuvelektri toodangut ca kuus teravatt-tundi. Millest te seda kirjutades lähtute? Kui meenutada, et veebruaris käis ministeerium ju välja taastuvenergia toetuse plaani neli pluss neli, lisavõimalusega kaks teravatt-tundi uute tuuleparkide rajamise toetamiseks.

Siin ongi küsimus, millist tarbimisprognoosi jälgida. Meie baastarbimisprognoos on olnud Eleringi - meie põhivõrguettevõtte - tarbimisprognoos. Sinna juurde on nüüd tekkinud ka meie heade majandusministeeriumi kolleegide ja Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutuse kolleegide prognoos. Juhul kui meile tuleb energiamahukat tööstust juurde. Ja see neli pluss neli vähempakkumine ongi toodud selle vaates juurde, et kui meile tuleb tarbimist juurde, siis energeetika taha see ei jää. Energeetika tagab selle puhta energia olemasolu. Me teeme seda viisil, mis vajab võimalikult vähe toetust. Paratamatult ilma toetuseta me praegu enam ei saa. Võib-olla tulevikus jälle saame. Sellega seoses see neli pluss neli ongi. Ja me kindlasti seda arengukava teksti ka uuendame, et peegeldada neid uusi numbreid. See kuus teravatt-tundi on lihtne arvutus praeguse tootmistaseme ja Eleringi prognoosi vahel.

Turuosalised ootavad, et millal sünnib detailne kava, neli teravatt-tundi maismaa tuult pluss neli teravatt-tundi meretuult laiendamise võimalusega kaks teravatt-tundi. Turuosalised soovivad teada, kas toetus on iga tunni Eesti tarbimisega seotud või maksab Eesti maksumaksja ka selle elektri kinni, mis läheb Läti ja Soome majandusse läbi välisühenduste. Tegelikult ministeeriumilt on selline lubadus ka majanduskomisjonile antud, et sellised detailsed arvutused esitatakse. On need valminud ja millal lõplik plaan meile tuleb?

Selleks, et me saaksime neid vähempakkumise välja kuulutada, on meretuuleenergia puhul vaja riigiabi luba. Mõlemal juhul on vaja muuta seadusi ja ka vabariigi valitsuse ühte määrust. Me töötame praegu aktiivselt selle nimel, et need dokumendid ära uuendada. Riigiabi loa taotlemine on pikk protsess. Me kavatseme teha turuosalistele perioodilisi kohtumisi alates maikuust, et anda ülevaade, kui kaugel me protsessiga oleme. Meie eesmärk on saada selle aasta jooksul see riigiabi luba kätte ja need eelnõud ka riigikokku sügiseks.

Klaarime ära ka tuumaenergia osas tekkinud küsimuse. Kas tuumaelektrijaam oleks või on juhitav elektrienergia tootmise allikas või ei ole. Tuumajaama
rajamise vastased väidavad sageli, et tuumajaama ei tohi käsitleda juhitava elektrijaamana. Aga energiamajanduse arengukava 2035 tööversioon käsitleb
tuumajaama juhitava elektrijaamana. Palun selgitage, miks see arengukava käsitleb tuumajaama juhitava elektrijaamana.

Tuumajaama saab käsitleda juhitava elektrijaamana, kui ta vastab teatud tingimustele. Aga kui me võtame meie põlevkivielektrijaamad mõõdupuuks, siis kui tuumajaama on võimalik samamoodi üles-alla reguleerida nagu põlevkivielektrijaamu, siis ta võib olla ka juhitav. Lõplik selgus tekib peale tehnoloogia valikut. Praegu meil ei ole veel tehtud otsust tuumariigiks
saamise kohta, aga juhul, kui need otsused tehakse, siis seal on mitu etappi ja üks etapp on ka tehnoloogia valik. Sealt saab siis lõpliku selguse, milline see tuumajaam võiks olla. Aga praegu need väiksed tuumajaamad, mis meile sobivad, on kirjelduste järgi üles-alla reguleeritavad piisavalt suurtes piirides.

Millal Energiamajanduse arengukava 2035 lõplikult sõnastatakse?

Palju protsesse toimub meil paralleelselt. Energiamajanduse arengukava vastuvõtmise tähtaeg on järgmise aasta lõpp. Mida rohkem otsuseid ja muid seotud seadusi selleks ajaks vastu võetakse, seda lihtsam meil on. Me ei saa arengukavaga võtta vastu otsuseid, mis on riigikogu tasandil. Kui tuumaenergia otsust ei ole, või on sealt veel midagi vaja teha, siis meil arengukava jätab selle ukse nii-öelda lahti, kui selline soov on. Ja seda otsust me arengukavas ära ei tee. Sellepärast ongi seal erinevad stsenaariumid, et näidata ära, et valikukohad on siin, me peame need otsused teatud ajahetkeks ära tegema ja arengukava kirjeldab neid otsuseid, mida on vaja teha selle jaoks, et ühte või teist teed pidi minna.

Aga sõltuvus kliimaseadusest?

Kliimaseadus avalikustatakse lähinädalatel ja on täiesti võimalik, et see menetletakse ära juba enne arengukava vastuvõtmist. See oleks meile kõige parem variant. Aga siin lõpliku otsuse teeb riigikogu. Sõltuvalt sellest, kuidas kuidas kliimaseadus liigub, saame meie seda arvesse võtta ühel või teisel kujul.