Belgia politseisse tehtud süüteo avaldusel seisab 8. märtsil juhtunu kohta "agression sexuelles" (prantsuse keeles "seksuaalne rünnak") ning muude asjaolude kohta on avaldusse kirjutatud: "Vaimne trauma ja hirm ühest juhuslikust kohtumisest."

Mis aga täpselt Brüsselis ööl vastu naistepäeva juhtus, avaldusest ei selgu ning Belgia politsei kommentaare ei jaga.

Naise jutu, sõnumivahetuste jms põhjal kirjeldab Ekspress toimunut selliselt, et Madison kutsus eestlannast praktikandi, kes teda varasemast ei tundnud, 7. märtsi õhtul baari ning viimane liituski seltskonnaga, kus oli lisaks Madisonile ka üks tema nõunikest. Naise kirjeldust mööda käidi kahes baaris ning ühel hetkel hakkas Eesti eurosaadik teda näperdama, muu hulgas riiete alt, mida naine püüdis tõrjuda.

Öösel kodu poole sättides kutsus Madison naise enda juurde kaasa ja kuigi eestlanna sõnul soovinud ta oma koju magama minna, tekkinud tal Madisoni suhtes autoriteedi küsimus, ta ei osanud midagi teha ning läks poliitikuga kaasa.

Eestlanna kinnitas tagantjärele Eesti Ekspressile, et ta ei maganud tol ööl Madisoniga ja midagi vägivaldset nende vahel ei juhtunud. "Asi lõpuni ei läinud, minul puudus igasugune huvi," ütles ta, lisades, et peamiselt ei olevat Madison aru saanud, et "ei" on "ei".

Mõistmine seksuaalsest ahistamisest tekkis naisel päevi hiljem, kui talle sai enda sõnul selgeks, et Madison ületas tema puhul käitumispiire ning pärast juhtunu arutamist sõprade ja Eesti kogukonna inimestega Brüsselis otsustas ta politseisse pöörduda.

Madison selgitas Ekspressile, et oli eestlannast praktikanti varem kahel korral näinud, kinnitas mõne dringi tegemist, kuid midagi kohatut mehe kinnitusel ta praktikandiga teinud ei ole. Samuti eitab Madison naise katsumist ja tema juurde ööbima jäämist ning seostab kaebust juunis toimuvate europarlamendi valimistega.

"Ehkki avaldus tehti juba 2. aprillil, ei ole politsei siiani minuga ühendust võtnud ega minu teada menetlust alustanud," ütles Madison reedel ERR-ile.