Meelis Oidsalu: eurovärk on eestlase jaoks ihulähedasem kui kunagi varem
Euroopa Parlamendi valimistel tasub hääletada, sest üle tüki aja käib tõeline poliitiline võitlus, seekordsed valimised tavapärasest lõbusamad ja Brüsselis tegeletakse üha rohkem teemadega, mis ka Eesti sisepoliitikas valijaid köidavad, märgib Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.
Euroopa Parlamendi valimised on Eesti riigikogu või kohalike omavalitsuste valimiste kõrval tundunud seni justkui mänguvalimised. Valimisaktiivsus on püsinud selgelt madalam kui siseriiklikel valimistel ja sel on arusaadavad põhjused. Moodustavad ju Eestist Brüsselisse lähetatavad seitse europäkapikku pelgalt ühe protsendi 705-liikmelisest hiidesinduskogust.
Europarlamendi valimisnimekirju veavad küll Eesti poliitikas teada-tuntud näod, kuid sageli jääb ülejäänud nimekiri erakonna teise või kolmanda ešeloni täita. Poliitiline võitluski oli eelmistel, 2019. aasta eurovalimistel pigem näiline, mandaatide jaotust võis reitingute põhjal veatult ennustada.
Peatsete eurovalimiste puhul on aga juba täheldatud, et nii valituks saavate isikute kui ka mandaatide jaotumise osas jagu põnevust valimispäevani. Küsimus pole ainult Eesti erakonnapoliitika kasvanud dünaamikas. 2019. aastaga võrreldes toimuvad ka eurovalimiste debatid eestlase jaoks märksa kõnetavamatel teemadel. Koroonakriis, rohepöörde reaalsuseks saamine ning Euroopa Liidu üllatuslik teisenemine lisaks majandusliidule ka julgeolekuliiduks on Euroopa ja Eesti valimiste poliitilisi agendasid vahepeal oluliselt lähendanud. Eurovärk ongi eestlasele ihulähedasem kui kunagi varem.
Rõõmustamiseks annavad põhjust ka varasemast kirevamad kampaaniavõtted. Eurovalimiste kasinamad kampaaniaeelarved sunnivad kandidaate leidlikkusele, teiseks on Eesti poliitikute jaoks neil valimistel põrumise korral vähem kaalul ja riske seega turvalisem võtta. Seda enam, et varem on mängulust Eesti eurovalimistel ühele ükskkandidaadile peaauhinna toonud. Paljudel on ilmselt veel meeles, kuidas Indrek Tarand 2009. aastal valimistel suletud nimekirjade vastu protestides tervelt veerandi häältest võttis.
Seekordsetel valimistel ühtki üksikkandidaati sarnane menu ähvarda, küll aga võib tõdeda, et juba on erakondade valimiskampaaniates avalduv mängulust ületanud Tarandi 2009. aasta ajaloolise kampaania oma. Enim on otsingutega silma paistnud sügavas reitingukraavis külitav Eesti 200, mis Indrek Tarandi seekord oma valimisnimekirja meelitas. Häda ajas härja kaevu ja Eesti poliitikat uueks luua lubanud erakonna Eesti Eurovisiooni-esitust autorite loata kasutama erakonna valimiskampaania hirmkallil avaüritusel.
Erakonna esinumbri, välisministri Margus Tsahkna veidi varasem otsus riigi raha eest suunamudija endaga India visiidile kaasa vedada kahvatus välisministri hiljutise Thbilisi meeleavaldusel tribüünile trügimise ees. Gruusia rahva ajalooline meeleavaldus muudeti mõneks minutiks Eesti 200 järjekordseks piraatvalimisürituseks. Neile, kes usuvad üksikisiku määravasse rolli maailma ajaloo sündmuste mõjutamisel, võivad sellised teod ka korda minna. Eesti demokraatia elurikkusele tulevad vastuolulisedki algatused kasuks.
Praeguste prognooside põhjal riskib loomingulises palangus Eesti välisminister siiski allajäämisega vanglas istuvale riigireetmises kahtlustatavale venemeelsele kandidaadile Aivo Petersonile.
Ka Petersoni kandideerimine rikastab Eesti demokraatiat. Eluaegne vang Romeo Kalda küll proovis 2019. aasta europarlamendi valimistel kandideerida, ent karistatuse tõttu kandideerima ei pääsenud. Seni karistuseta Peterson ilmselt mandaati ei jahi, küll aga võib ta tulemus ohustada Keskerakonna lootusi.
Eesti 200 ja erakond Koos pole ainsad, mis neil valimistel tavatuid eristumisvõimalusi otsivad. Valimiseelset reitingutabelit suveräänse matroonina valitsev sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand näiteks teatas, et ta valimiskampaaniatesse üldse ei usugi. Üksikkandidaat Kalle Grünthal otsustas kampaania ajaks ihukaitsja palgata. EKRE nimekirja ankrumees Jaak Madison on vastu ootusi nautinud tähelepanu, mis talle kuu aega tagasi Brüsselist alguse saanud skandaaliga seoses osaks on saanud.
Valimisnimekirjade osavate ankrumeeste mainet hoiab ülal ka Reformierakonna valimisnimekirja lõpetav kaitseminister Hanno Pevkur. Tema eurovalimiste ehtes Facebooki profiilipilt särab vastu ühest Hispaaniasse kinnisvara soetamisest huvitatute Facebooki grupist. Kaitseminister on suhtlusplatvormi andmetel Hispaania lõunarannikule Alicante piirkonda kinnisvara soetamise huviliste rühmaga liitunud neli kuud tagasi. Põgus kontroll kinnitas, et tegemist pole Eesti kaitseministri libakontoga.
Kardetavasti on kasvanud sõjahirmu tõttu Eesti nimede esinemissagedus viimasel ajal selles Facebooki grupis pigem kasvanud. Poliitik peabki olema seal, kus on valijad ja kuni raha, mida kaitseminister Hispaaniasse kinnisvara ostmiseks kulutada kavatseb, on tulnud läbipaistvalt, polegi millegi üle kaevata. Kaitseministri kasutajaprofiili ingliskeelne tunnuslause, mis eesti keeles tähendab "Elu on täis valikuid, vaja on teha ainult õige valik!" sobibki ühthästi nii kinnisvara- kui ka poliitikahuvilistele.
Kõigil, kes on varasemalt europarlamendi valimisi eiranud, tasub seekord kindlasti hääletada ja seda kolmel põhjusel.
Esiteks käib üle tüki aja tõeline poliitiline võitlus, teiseks on need valimised tavapärasest lõbusamad ja kolmandaks tegeletakse Brüsselis üha rohkem teemadega, mis ka Eesti sisepoliitikas valijaid köidavad. Brüsselist on lõpuks ometi saamas Eesti poliitgeograafia loomulik osa.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel