"Olen saanud Belgia pädevatelt asutustelt taotluse Jaak Madisoni parlamentaarse puutumatuse äravõtmiseks. Need taotlused edastatakse õiguskomisjonile," ütles Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola.

Seda kinnitas ka Madison sotsiaalmeedias. "Öeldakse, et vale teeb maailmale mitu tiiru peale, enne kui tõde jalad alla saab. Jalgade allasaamine võib mõnikord võtta päris kaua aega. Nimelt saabus parlamenti "konfidentsiaalne" kiri, et Belgia soovib minu parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist," ütles Madison.

"See on vajalik selleks, et nad saaksid uurida 2024. aasta kevadel enne eurovalimisi minu vastu esitatud valesüüdistust, mille põhjal puhuti üles meediaskandaal minu maine kahjustamiseks," lisas ta.

"Nii nagu kümme kuud tagasi, kinnitan ka nüüd: minu vastu esitatud süüdistused on laim, mille eesmärk oli kahjustada minu võimalusi saada valituks Euroopa Parlamenti. See alatu plaan ei läinud neil läbi. Juba kevadel esitasime koos advokaadiga kahjunõude valesüüdistuste eest ning see kohtuasi peaks lõpule jõudma lähikuudel," kommenteeris Madison.

"Miks aga ei ole Belgia pool minuga varem ühendust võtnud ja tahab algatada uurimise alles nüüd, kui valekaebusest on möödas kümme kuud? Mulle on väidetud, et selline menetlemise tempo ei ole Belgias midagi ebatavalist. Loodame, et see tõesti on nii ja mängus ei ole mõne poliitilise konkurendi huvi hoida ebameeldivat teemat üleval ka enne lähenevaid kohalikke valimisi. Mul ei ole illusioone, et kõmuajakirjandus annab oma "parima", et pigistada mullusest skandaalist veel viimast välja," rääkis Madison.

Eesti Ekspress kirjutas mullu kevadel, et Belgia politseisse laekus 2. aprillil avaldus 25-aastaselt eestlannast Euroopa Komisjoni praktikandilt, Erakonda Parempoolsed kuuluvalt naiselt, keda hirmutas ja solvas europarlamendi saadiku, toona Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) kuulunud Madisoni käitumine ühel märtsiööl.

Belgia politseisse tehtud süüteo avaldusel seisab 2024. aasta 8. märtsil juhtunu kohta agression sexuelles (prantsuse keeles "seksuaalne rünnak") ning muude asjaolude kohta on avaldusse kirjutatud: "Vaimne trauma ja hirm ühest juhuslikust kohtumisest."

Madison nimetas lehelugu laimukampaaniaks ja teatas, et läheb kahjunõudega Eesti Ekspressi ja teda seksuaalses ahistamises süüdistanud naise vastu kohtusse.

Madison ütles teisipäeval ERR-ile, et kuna tegu on õigusliku vaidlusega, siis edaspidi kommenteerib teemat tema advokaat Joonas Põder.

Joonas Põder ütles ERR-ile, et ei esinda Madisoni Belgias ja saab kommenteerida vaid Eestis käimas olevat tsiviilhagi, kus Jaak Madison nõuab enda kohta esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.

"Ma saan öelda seda, et hagi praegu kohus menetleb ja meil on läbirääkimised pooleli vastaspoolega. Me loodame, et me saame mingisuguse mõistliku kompromissi sellele asjale selliselt, et kõik osapooled tulevad siit tervena välja," ütles Põder.

"Selge on see, et ebaõigeid faktiväiteid on meie hinnangul esitatud. Ühtegi
tõendit nende faktiväidete kohta ei ole menetluses esitatud ja oleks väga huvitav neid näha, aga lihtsalt neid ei ole," lisas ta.

"Kui me räägime üldiselt sellistest vaidlustest või situatsioonidest, kus kellegi kohta mingisuguseid väiteid esitatakse, näiteks meedia vahendusel, siis reaalsus on, kui need faktiväited isiku au või head nime riivavad, siis tuleb nende väidete esitajal neid tõendada," lausus Põder.

Tsiviilhagi sisust rääkides ütles Põder, et laias laastus see seisneb mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamises, mis puudutab konkreetseid tegusid, mida on Jaak Madisonile omistatud. Nende tegude näol on silmas peetud muu hulgas ka väidetavaid puudutamisi ja katsumisi.

"Igasugused teod, mis on seal omistatud Jaak Madisonile, mida see väidete esitaja on raamistanud kui seksuaalset ahistamist, meie käsitluse kohaselt ei ole aset leidnud," sõnas Põder.

"Laiem sõnum siit on see, et kui kellegagi midagi peaks juhtuma või ta leiab, et temaga on midagi tehtud, siis tasub olla väga ettevaatlik selle osas, et kuidas neid asju kommunikeeritakse. Eesti õigus siiski ei luba selliselt asju ükskõik kelle kohta väita, mida ei ole võimalik hiljem kohtus tõestada. See tuleneb otseselt võlaõigusseaduse deliktiõigust puudutavast osast. Kui isik avaldab kellegi kohta mingisuguseid väiteid ja need on selle isiku au riivavad, kelle kohta need väited on esitatud, siis tuleb neid väiteid tõendada. Ja tihti selle tõendusmaterjali leidmine ei ole eriti lihtne," rääkis Põder.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles ERR-ile kommentaariks, et lähtub praegu Jaak Madisoni esitatud seisukohast.

"Lähtun sellest, mida ütles Jaak ise. Tema suhtes on esitatud valesüüdistused ja ta kavatseb oma au kaitsta ja ta teeb seda juba praegu Eesti kohtusüsteemis. Nii Jaak kui ka erakond on huvitatud, et tekiks selgus selles küsimuses. Kui nii Eesti kohtusüsteem ja ka Belgia õigussüsteem sellega tegelevad, siis las see selgus tuleb," lausus Kõlvart.