Putin (71) ütles pärast ametivande andmispeetud lühikeses kõnes, et Vene rahvas on ühtne ja tugev ning ületab kõik raskused. Tema sõnul peab Venemaa suutma vastu seista mis iganes ohtudele ja väljakutsetele.

Putin ütles, et seab riiklikud huvid ja julgeoleku tähtsaimale kohale ning rõhutas, peab Venemaa juhtimist "pühaks kohuseks". "Venemaa teenimine on tohutu au, vastutuse ja püha kohus," ütles ta oma kõnes.

Putini sõnul on Venemaa valmis strateegiliseks julgeolekukoostööks, kuid seda ainult võrdväärsetel alustel, mis põhinevad vastastikusel austusel.

"Me olime ja oleme avatud heade suhete tugevdamiseks kõigi riikidega, kes näevad Venemaas usaldusväärset ja ausat partnerit," teatas lisas Putin ning lisas, et selline on maailma riikide enamus.

Samas ei keeldu Venemaa ka dialoogist lääneriikidega, kinnitas Vene liider.

"Valik on nende: kas nad püüavad ka edaspidi Venemaad tagasi hoida, jätkata agressioonipoliitikat, aastatepikkust survet meie maale või otsivad teed koostööks ja rahuks," rääkis Putin.

"Kõnelused, sealhulgas ka julgeolekuteemade ja strateegilise stabiilsuse küsimustes, on võimalikud, aga mitte jõupositsioonilt, ülbelt või enda erilisust rõhutades, vaid ainult võrdsetel tingimustel, austades üksteise huve," rõhutas Putin.

Vene liidri sõnul jätkab Venemaa püüdlusi mitmepooluselise maailmakorra kehtestamiseks ning võrdse ja jagamatu julgeolekusüsteemi loomiseks.

Putin lubas teha kõik selleks, et venemaalased, kes on tõestanud oma lojaalsust riigile tegudega, saaksid juhtivad kohad poliitikas ja majanduses.

Putin märkis, et Venemaa väljub praegusest "raskest" perioodist tugevamana ja võitjana.

"Me läbime selle raske perioodi väärikusega ja muutume veelgi tugevamaks," ütles ta. "Me oleme ühtne ja suur rahvas, üheskoos ületame kõik takistused, viime ellu kõik selle, mida oleme kavandanud, ja üheskoos me võidame."

Vene režiimi juhi sõnul peab riigisüsteem olema paindlik. Stabiilsus ei tähenda süsteemi jäikust.

Putin ütles ka, et Venemaa peab kiiresti muutuvas maailmas suutma olla konkurentsivõimeline ja ise hakkama saama.

Venemaa on pärast täiemahulist kallaletungi Ukrainale 2022. aasta 24. veebruaril sattunud lääneriikidega vastasseisu, mis on kõige teravam pärast külma sõja lõppu, toonud kaasa madalseisu majandussuhetes ning laialdased sanktsioonid Vene ettevõtetele ja juhtidele.

Niinimetatud presidendivalimised, mida lääneriigid ei tunnistanud demokraatlikeks ega õiglasteks, toimusid Venemaal 15.-17. märtsini ning võimude teatel sai Putin seal 88 protsenti häältest, mis nõukogude-järgse perioodi kõige suurem toetus Vene riigipeale valimistel.

Moskvas teisipäeval toimuva inauguratsioonitseremoonia järel alustab Putin oma viiendat ametiaega, mis peaks kestma kuus aastat. Kui Putin 2030. aastal oma viienda ametiaja lõpetab, oleks ta Ivan Julma ja Katariina Suure järel valitsemisaja pikkuselt Venemaa juhtide reas kolmandal kohal.